Kaval Andrus ja vanad-paganad

Kohe on tunda, et meie maal peetakse teadmistest lugu.
Ootasin nimelt huviga kuidas käituvad peaminister ja president viimase aja usalduskriisi arvestades.
Seda kriisi, mis järgnes seemnesöömise ja fooliummütsi jutule.
Pahameeletorm meedias ja netifoorumites oli üsna pahaendeline.
Ja isegi peavoolumeedia ja paljud arvamusliidrid olid peaministri ja valitsuserakondade aadessil üsna kriitilised.
Oletasin, et valitakse äraootav ei-vasta-kuidagi-ei-tee-midagi taktika.
Noh, et valimised ju kaugel, lärmab pööbel pisut ja unustab ära.
Eksisin.
Kõigepealt tuli presidendilt justkui valitsust pisut manitsev avaldus.
Vabariigi aastapäeva puhul aga sellised isiklikud kõned-pöördumised nii presidendilt kui peaministrilt.
Noh, et meie kaa inimesed, väsinud, raske...ohh...mõistke meid ometi.
Ja rahvas mõistabki.
Ja jätkub kõik nagu ennegi.
Väga tubli, valitsus ei pea paljuks pidada tarku nõuandjaid.
Ma ei ironiseeri siin valitsuse või presidendi üle - tõenäoliselt teevad nad päevapoliitikas sisuliselt ikkagi õigeid otsuseid.
No lonkab asja vormistamine pisut...  :)
Imestan lihtsalt ikka ja jälle kui manipuleeritav on ikkagi rahvas

Diiliga lõunat söömas

„Kupongiportaalidest“ kuulda olnud palju head ja halba. Noh, et saab osta väga soodsalt tooteid ja teenuseid – kuid paraku, nagu räägivad kurjad keeled ei vasta reklaam alati sugugi tegelikkusele.

Mis siis ikka – lähme vaatame järgi!

Et, lahendame ühekorraga lõunasõõgiprobleemi ja sisustame ühtlasi kallist puhkepäeva.

Ostsin nädalapäevad tagasi portaalist nimega „Diil“ kolm kupongi nimiväärtusega 10 eurot ja maksin nende eest 15 euri.

Soodus seega kogunisti 50 %.

Selle kõige rikkuse eest pidin saama restoran „Paat“ menüüst tellida endale ja oma kaaslasele korraliku lõunasöögi.

Ja egas midagi, kui kätte jõudis puhkepäeva lõunaaeg helistasin restorani, ette, kontrollimaks kas see meie kodust suht kaugel asuv restoran täna kogemata reserveeritud ei ole ja kas tohime kaasa võtta ka meie väikese kutsa.

Noh, et ühendada lõunasöök põgusa jalutuskäiguga Viimsi kandis.

Sain lahke vastuse, et restoran on täna avatud kõigile ja, et ka kutsa on probleemideta oodatud.

Ja paari tunni pärast seisimegi kolmekeisti restorani Paat ukse taga.

Ei saa öelda, et söögikoht oleks olnud tühi, kuid meile leidus siiski merevaatega

Vabadusvõitlejatest ja postmarkidest

Taaskord ja jällegi arutluse all vabadusvõitleja staatusega seotud küsimused.
Ehkki mis siin arutleda, riigikogu võttis ju vastu avalduse:

Tunnustuse avaldamine Eesti kodanikele .
Võttes aluseks Eesti Vabariigi põhiseaduse ja lähtudes sellest, et tulenevalt rahvusvahelisest õigusest ei katkenud Teises maailmasõjas okupeeritud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus,
avaldab Riigikogu tunnustust Eesti Vabariigi kodanikele, kes tegutsesid Nõukogude Liidu või natsionaalsotsialistliku Saksamaa okupatsiooni aastatel Eesti Vabariigi de facto taastamise nimel.
Riigikogu mõistab hukka Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivse poliitika ning nende isikute tegevuse, kes nimetatud režiimide teenistuses on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid, sõltumata nende kodakondsusest ja kuritegude toimepaneku kohast.

Väga tubli minu meelest.
Eriti rõhuasetus isikutele kes de facto tegutsesid vabariigi iseseisvuse taastamise nimel.
Ja konkreetne okupatsionnireziimidele koha kättenäitamine eestimaa ajaloos.
Seda enam on arusaamatu mõningate kodanike rahulolematus

Ei saa meist püramiidiehitajaid, ei saa

Euroopa komisjon loobus ERM ehitamise rahastamisest.

Ja olgu, et olen muuseumifänn ja ka pompöössed ehitused mulle meeldivad – ei saa ma selle otsusega mitte nõustuda.

Meenub oktoobrikuine Ülenurme, meie paari aasta tagune visiit sealsesse põllumajandusmuuseumisse. Vaatamata ilusale sügisilmale oli see kohake nii üksik ja mahajäetud, et pidime tõsiselt kahtlema kas seesinane kultuuriasutus veel ülde hinges ongi.

Luusisime pimedate ja lukustatud näitusepaviljonide vahel ringi ja pelgasime juba, et kohe-kohe hüppab kuskilt nukatagant kuri turvamees välja ja arreteerib meid kui kutsumata sissetungijaid.

Lõpuks kohtasime unise olekuga termoskruusiga tädi kes meid märkamata mõtlikult kuhugugi astus.  Tädi osutus muuseumitöötajaks ja meie kahtlused muuseumi hinguselemineku osas said kummutatud.

Oh sa poiss...

Oh sa poiss, meite peaminister on ikke päris eestlane kohe. Jonnib ja ajab sörad vastu nagu mees muiste, et „ise te olete rumalad ja ei saa peenest huumorist aru!“.Rebite siin fraase kontekstist välja ja korraldate hüsteeriaid...

Esiotsa tundub päris naljakas lugu.

Optimismi lisab seegi, et kui eestlane ongi tuim ja tundetu - siis see kui keegi tema vabaduse kallale kipub ajab sellele  maamehele ikka jalad alla ka.

No ei saa kanapitsast asja

Tegin järjekordse katsetuse teha pisut „lahjenat“ pitsat. Nimelt sisaldab mu traditsiooniline retsept salaamit mis aga teadagi on väga rasvane.

Otsustasin siis asendada nimetatud komponendi suitsukanaga.

Noh, et ostsin kaks poolkoiba pudistasin peeneks segasin riivitud juustu ja umbes 100 g tükeldatud värske ananassiga.

Sellega oligi kate valmis.

Korteriühistu tragikomöödia

Söandasin siin mõni postitus tagasi ilkuda KÜ erakorralise koosoleku üle.

See oli esimene, ehe mulje just-just lõppenud koosolekult. Aga tegelikult kui järele mõelda on tegu ängistava olukorraga – seda siis minu kui kinnisvaraomaniku seisukohast.

Minu vara kaotab oma väärtust ja atraktiivsust ühistu teovõimetuse tõttu.

Oleks tegu üksikjuhtumiga siis peaks müüma selle korteri ja ostma teise mõistlikumas majas.

Loomulikult rahalise kaotuse hinnaga.

Kuid selline kakofoonia nagu meil toimub paraku paljudes ühistustes.

Ja meil läheb veel isegi hästi - neid korteriühistuid mis ei toimi üldse või vaevlevad aastaid kestvate sisetülide küüsis on samuti palju.

Probleemi „muster“ on üks ja universaalne.

Suitsukanasalat apelsinidega

Jäi  Nami-Nsmi retseptikogus silma selline variant.
Näiliselt suht kokkusobimatud asjad, Suitsukana punased apelsinid, jääsalat...
No retsepti enda leiate >> SIIT >>
Ainuke probleem tekkis punaste apelsinidega.
Õues oli 23 külmakraadi ja mu kallis autuke arvas, et mine sina õige jala sinna poodi.
Läksingi, kuid pidin leppima oma väikese koduselveri kaubavalikuga.
Punase apelsini rolli mängis niisiis punane greip - õigemini kasutasin salatis ühet apelsini ja ühte greipi.
Mõlemad puhastasin hoolikalt, eriti greibi ning tükeldasin lõigates ühe lõigu neljaks osaks.
Kanakoibade puhastamisel abistas mind Vallik  kes nõudlike käpapatsutstega tuletas meelde oma olemasolu.
Tema püüdlused said premeeritud kanakoibade vähematraktiivsete koostisosadega va muidugi ohtlikud kanakondid mida ükski mõistlik koeraomanik oma lemmikule ei anna.
Ülejäänud proportsioonidest pidasin salati valmistamisel täpselt kinni, arvan, et eriti kastme puhul on see oluline.
Ah jaa, Sveta arvas, et pähklid on parem blenderiga kergelt purustada.
Tulemus sai parem kui ma ootasin, ainult greibi vajalikkus selles koosluses jäi kahtlaseks.
Mina arvasin, et greip on omal kohal - Sveta jälle vastupidi, et greipi polnuks vaja

Kutsa külmapühad

Meie väike seltsimees peab nädalavahetuse kodus veetma. Nimelt on ilm tema käpakeste jaoks liiga külm ja isegi 10 minutine jalutuskäik paneb kutsi käppi kordamööda üles tõstma.

Midagi pole teha, aga mõtet sõbrakese tervisega riskida ei ole

Erakorraline koosolek

Nagu alati, leidus grupp aktiivseid mutikesi kes on veendunud, et remondifondi raha koguda pole vaja, lumekoristus peaks toimuma talgude korras tasuta (milles nemad muidugi osalema ei pea), ühistu dokumendid peaks olema kahes keeles ( tasuta tõlkima ei pea muidugi nemad ) ühistu esimees peaks töötama ööpäev ringi ja soovitavalt ilma rahata jne jne.

Koosoleku juhataja informeerib kohalviibijaid:

KÜ juhatuse esimees saab 400 EUR kuus palka...

Uuuuuuuuuuuuuuuu! Kõlab saalis esinejat katkestades

valju ümin.

Keegi täpsustab, et see on brutto töötasule kuluv summa.

Kätte saab esimees 230 EUR ....

Uuuuuuu !

Vallandub huik taas.

Soliidne vanahärra

Jalutuskäik loomaaeda draakoniaasta alguse puhul

Idamaa "vana-aasta õhtu" kultuuriprogrammi naelaks sai väike Aleksei Trurovski loeng loomaaia troopikamajas temal: Draakon. Saime üht-teist teada Hiina draakonikultuse saamisloost ja draakoni kui sellise tähendusest idamaa rahvaste jaoks.
Pidasime oma soojas riietuses selle tunnikese kuidagimoodi palavas troopikamajas vastu. Pikalt seista harjumatu ju. Pärast loengut kui hr Turovski oli kõigile kohalviibijatele soovinud head draakoniaasta algust, tegime umbes tunnise jalutuskäigu tukkuvas ja inimtühjas loomaaias.
Kogu selle tiiru tegemise juures nägime õues vaid mõtlikku kängurut, närviliselt edasi tagasi patseerivat tiigrit, ühte elevantsi, hooldajatädi, ahviperet, hobuseid ja paari mõnuga suplevat hüljest ja kõige lõpuks ka värskes õhus uinakut tegevat metsanotsut.
Veeleinde arvestamata, sest neid ei oskakski nagu loomaaia pärisasukateks pidada.
Ja ikkagi on loomaaias alati meeldiv jalutada.
Võtsime Svetaga kogunisti jutuks arutada, et kas ei peaks me

Küpsetatud kondine karpkala küüslauguga

Tuli tahtmine kallist laupäevaõhtut jällegi millegi suupärase vaaritamisega sisustada.

Ainult, et need pühade aeg hangitud lisakilod...

Pirukad, koogid, seapraad ja isegi loomalihalõik jäävad mängust välja.

Kala.

Aga vot kalaga võiks proovida, see ei ole kuidagi vastuolus mu väikese dieediga.

Näiteks karpkalaga.

Otsisin retsepti, mida lihtsama seda parem.  Leidsin Vladislav Korzetsi õpiköögist http://opikook.ee/retseptid_1.html  Karpkala küüslauguga.

Ostsin kala, pisut väiksema kui retseptis soovitatud kuid selle eest roogitud sellise.

Maitsestasin soola-suhkru seguga lasksin seista pool tundi. Siis määrisin kala seespoolt majoneesi, hakitud küüslaugu

Madalmaade reisi ettevalmistused vol 2

Koht valitud  - on nüüd vaja panna paika aeg.
See võib sõltuda Lennupiletite, hotellide ja autorendi hindade hooajalisusest. Mõnel pool võib hind väljapool "high" seasoni olla kuni 40% soodsam.
Meie aga võiks sõita samahästi aprillikuus kui augustis puhkuste kõrgajal.
Tegelt ongi kevadel võibolla huvitavam, sest ega me sinna randa lebotama ei sõida ju.
Sestap tuleb suht kiiresti võtta ette mõningane uurimistöö.

"Kasukategu"

Tuisusest laupäevast sai pisut vähem tuisune pühapäev ja igavuse peletamiseks võtsin jälle köögis toimetamise ette.
Et pühadest on külmkappi settinud mõningane rikneda ähvardav toiduainetevaru - siis valisin retsepti seda arvestades.
"Kasukas".
Selline klassikaline-klassikaline slaavi päritolu piduroog, nõukogudeaegsete pidulaudade kohustuslik koostisosa.
On olnud aegu mil suhtusin sellisesse toitu põlgusega kui millesse väga väikekodanlikku mida olnuks häbi süüagi, rääkimata siis juba selle valmistamisest.  Kuid iial ära ütle iial.  Toiduainete seis külmkapis ja jõululaualt üle jäänud pool pudelit viina olid just "kasukaga" nostalgiaõhtuks sobilikud.
Retsept ise sai kokku pandud mitmesugustest erinevatest allikatest nagu internet, ämm, omaenda ja abikaasa meenutused.  Faktiliselt koostisosad siis lähtuvalt 1 pk heeringa kogusest nii: ( kihtide ladumise järjekorras)