14.09.2012

Koliks õige maale elama? vol6

Niipalju siis uut, et teeme plaanitud väljasõidu marsruudil Tallinn-Kõo-Voore-Tallinn pühapäeval.
Ühtepidi me pole kaugeltki otsustamiseks valmis, ostmisest rääkimata.
Kuid, et asjast üldse edaspidi rääkida peame siiski midagi ka nägema.
Hingama korrakski sisse külaõhku, seisma paarkümmend minutit autoga külapoe ees ja jälgima mis rahvas seal ringi liigub, mida kirjutatakse teadetahvlil, mida müüakse poes.
Uurime elu ühesõnaga.
Ja kui juba selline väljasõit plaanis on - pean ruttu selgitama-sebima, et kas äkki on meil ka midagi muud huvitavat vaadata?  Käimata koht või huvitav muuseum? Palamuse kihelkonnamuuseum näiteks?
Peaks lahti olema, eelmine aasta jäi käimata, sest olime seal just peale hooaja lõppu 2. oktoobril.
Talvehooajal töötab muuseum vaid tööpäevadel ja meil sinna šanssi pääseda mõistagi ei ole

Meie küla mets rsk


Mõned uudissnupud delfis viimasel ajal:


“Külaelanikud on viidud viimase piirini, tehti prüginukk "poodud marjuline"


Kuusalu valla Kalme „poodud marjulisel“ on ka kindel sõnum edastada.
KALME KÜLA KORJAB OMA METSA MARJAD SEENED ISE
Aktsiooni algatajate sõnul on külaelanikud mures nende elukeskonna reostamise ja privaatsuse kao pärast.
Neid ei häirivat seenelised, ei häirivat sugugi – ainult need nagu Tallinna kesklinnas voorivad autod ja kõik need prügilademed mida seenelised metsa kannavad...
Ei usu.
Usun hoopis sõna sõnalt seda mis aktsiooni algatajad ise paberile panid.
Nimelt ei soovi nad näha oma küla ümbruses võõraid kes metsasaadusi koguvad.
Soov on iseenesest seaduslik kuniks seda väljendatakse piiratud ja tähistatud eramaal.
Niipalju kui mina kuskil metsas ringi liikunud olen – pole kohanud umbe pargitud taluteid ega ka prügivälju metsa all.
Ei ole kohanud.
Niisiis julgen väita, et reostamine ja parkimisanarhia on pastakast välja imetud ettekäänded selleks, et justkui õilsal eesmärgil piirata kodanike põhiseaduslikke vabadusi.
Siililegi ju selge, et kui pole autosid pole ka seenelisi.
Ja just see ongi eesmärk.
Siinjuures tuletan meelde, et jutt käib aiva riigimetsast mitte omaniku eravaldusest.
Ja asi pole üldse mitte seentes või autosõidus.
Lihtsalt viimasel ajal tehakse üha nahaalsemaid katseid kogu riiki „privaattsoonideks“ tükeldada.
Kui ei saa „privatiseerida“ kallasrada, siis ometi saab piirata juurdepäädu sellele.
Kui külavaheteed  ära osta ei taheta, aga tõkestada läbisõitu üritatakse meeleldi.
Nüüd siis pannakse pahaks ka „meie küla metsas“ liikumist.
Ja mitte üksnes ei panda pahaks vaid asutakse teostama psühhoterrorit ebasoovitavate isikute vastu ja lausa nõutakse sellele tegevusele meedias üldsuse heakskiitu.
Nagu me mäletame jutt ikka riigimaast ja kodaniku õigustest.
Leian, et õige oleks välja naerda see kolkaseparatism.
Ehkki asi naljast kaugel – küsimus, et kas on meie kodumaa Eesti vabariik või lapike maad ümber oma osmiku?

12.09.2012

Koliks õige maale elama? vol5


Mis siis ikka võtan maja "Kõo" ja maja "Voore" maaklerid ette. Mõlemad said kirja rea küsimustega.
Mõlemad vastasid.
Maja "Voore" omab elioni digitaaltelefoniliini (võime rääkida netiühendusest)
Maja "Kõo" internetiühendust ei oma. Kasutada on vaid EMT mobiilne internet.
See kõik võib saada otsustavaks vastuargumendiks kogu "maale" projekti jaoks.
Aga muidu - "Oma silm on kuningas".
Lepime maakleritega kokku aja ja lähme objekte vaatama. Enne pole nagu millestki kirjutadagi

11.09.2012

Koliks õige maale elama? vol4



Lühidalt ainsad sobivad pakkumised asuvad Jõgevamaal või Viljandimaal.
Siit selekteerisime omakorda välja kaks kandidaati.
Nimetan neid maja  "Kõo" ja maja "Voore"

    Kõo: 
Elamu ja kõrvalhoone Kõo vallas, Kõo külas. Elamu on tüüpprojekti EKE Ella-5 järgi ehitatud , üks viimastest EKE eramaja projektidest. Elamus on 4 tuba, köök, esik, koridor, WC, pesuruum, saunaruumid, kokku üldpind 140 m2. Krunt 0.8 ha Kõrvalhoone - garaaz, kuur, puude varjualune. Vesi, kanalisatsioon tsentraalne. Elamu on põhjalikult renoveeritud . Paigaldatud uus katus, uus lisasoojustusega välisvooder, vundamendisoojustus, uus elektrijuhtmestik ja torustik, uued aknad. Ahjuküte, keskküte köögis oleva pliidi kütmisel, lisaks on saunaruumides el. põrandaküte. Elektrivarustus 220/380 V. Vaikne ja rahulik eramajade piirkond. Lisaks on pakkuda kauba peale köögimööbel ja aasta küttepuud ca 20 ruumi!  Tallinnast 130 km, Põltsamaalt 21km, Võhmast 15km, Viljandist 40 km

Voore:

Kinnistu, kivimaja, renoveeritud, elamispind150 m², kogupind 250 m², krunt 0,19 ha, tööstusvool, pakettaknad, garaazh.Tartust 40 km kaugusel ilusas alevikus asuv elamu. Hoone renoveeritud. Uus saun ja dushiruum. Hooldatud aed. Lastemaja ,Kelder. Garaazh. Juurdepääs aastaringselt hea. Asfalttee. Alevikus olemas kool, lasteaed, kauplus. Paisjärv. Ümberringi ilus loodus. Tallinnast 180 km, Narvast 144 km, Jõgevalt 25 km Mustveest 25 km, tartust nagu öeldud 40 km.




10.09.2012

Koliks õige maale elama? vol3

Kinnisvaraturg.
Umbes päeva kestnud kõikvõimalikes müügikuulutustes tuhnimise tulemusena sai välja praagitud enamus müügikuulutusi, müüdava maja halva seisukorra tõttu.
Enam-vähem korralik maja, heas kohas maksab rohkem kui meil välja käia on.
Siiski võib arvestada kahe regiooniga kus müüdav kinnisvara vastab meie esitatud nõuetele.
1. Räpina - Põlva kant. Sealt oleks üht, koma teist osta küll. tegelikult seal ongi vist kõige soodsamad normaalse kinnisvara hinnad eestis.
Puuduseks kaugus. Kui tahad külla kutsuda sugulast näiteks Tallinnast või Narvast on sugulasele bussiga kohalesõit ülikeerukas ja aeganõudev, võimalik, et mitme ümberistumistega ettevõtmine.
Ka autosõit pealinna ja tagasi on tõsised 550 km rühkimist.
2. Jõgevamaa-Viljandimaa.  Jällegi paar meie kriteeriumite alla mahtuvat objekti.
Puuduseks on samuti kaugus, kuid kõik objektid paiknevad põhimaanteede läheduses ja on seepärast kaetud üsna aktiivse bussiliiklusega.
Autoga on läbisõitu pea poole vähem.

Kõik näib rääkivat viimase variandi kasuks

09.09.2012

Kui koliks õige maale elama? vol2



No aga mis siin targutada?
Kõigepealt tuleb kindlaks teha milline on pakkumine kinnisvaraturul ja millised on meie soovid.
Kõigepealt viimastest.

Hind. Meile peaks pärast maja ostu kätte jääma ca 20 000 EUR. Vaja organiseerida kolimist, jooksvaid remonte ja mis põhiline seada atra mingi ettevõtluse tarvis.
Maal tööd ei ole, loota võib ainult iseendale.
Või töökohale 30-40 km kaugusel.
Niisiis ei saa ostetav olla kallim kui 40-45 tuhat eurot.
Pole just palju, kuid ega me häärberit ei otsigi.

Kui koliks õige maale elama?
















Pille on mulle aeg-ajalt pakkunud, et ma ostaks vaba korteri nende majas Väänas.

Tegelikult on see hea mõte, samas aga vahetada ühte korterit teise korteri vastu, mis sest, et maal pole erilist ideed.
Ikka oled sa nelja seina ori ja pead arvestama naabrite, kommunaalteenuste osutajate  jne-ga.
Ühesõnaga kui osta siis juba maja.
Mõistagi ei saa linnakorterit vahetada linnamaja vastu.
Raha ei jätku ka linnalähielamise tarvis.
Elama tuleb siis minna täiesti konkreetselt maale, kaugele suurlinna tuledest.
On see võimalik?
Uurime asja

04.09.2012

Laupäevane väike ring seenemetsas



Öeldakse, et pole halba ilma - on kehv varustus.
Nii ka meie - vaatamata vihmasele ilmale käisime siiski seeneluurel.
Sihtkoht Nõva rannamets.
Seeni on, aga kesiselt.
Pole võrreldavgi eelmise aasta küllusega.
Korjasime poolteist korvi, enamasti männiriisikaid.
Peale tööd sai peetud väike hernesupipiknik

02.09.2012

"Paksumaks" on kindlasti vajalik

...Vajalik ajakirjanduslik liialdus selleks, et teema vajaliku teravusega üles tõsta.
Tervisekäitumist on muidugi ka vajalik maksustada kuid kindlasti mitte kodanike üleüldise ülekaalumisega.
Kehakaalu tõusu nagu me teame võivad põhjustada  toiduainete teatud tootegrupid, või õigemini nende toodete mõningad koostisosad.
Suhkur, rasvad jne.
Maksu suurima efektiivsuse huvides on mõtet maksustada just neid koostisosi juba enne kui nad valmistootesse satuvad.
Teisisõnu, peaks näiteks suhkru eest rohkem raha välja käima mitte tarbija vaid tootja, juhul kui ta soovib paisata turule suure suhkrusisaldusega tooteid.
Nii jätab maks tootjale võimaluse arendada toodete sortimenti nii, et need sisaldaks minimaalselt probleemseid koostisosi.
Sellised tooted saaksid maksu läbi konkurentsieelise ja tõrjuksid välja kõiksugu "kräppi".
Rahva tarbimisharjumusi oleks nii võimalik juhtida lootmata inimeste terviseteadlikkusele ja riivamata sealjuures nende privaatsust.
Ei tulene ju kaugeltki kõik kehakaaluprobleemid inimese enda valikutest.
Rääkimata juba sellest, et oleks vaja asutada "paksuamet" inimeste kaalumiseks ja "paksupolitsei"  "salapaksude" avastamiseks.
Riske põhjustavaid aineid tuleks maksustada minimaalse kuluga, samamoodi nagu täna maksustatakse piiritust või tubakat

28.08.2012

Munitsipaalpolitsei käis meie maja autoomanikke kimbutamas

Nagu MunPol-i esindaja väitis oli tegu juhusliku reidiga mille käigus said hoiatustrahvi 7 meie maja autoomanikku kes olid oma sõiduriista parkinud osaliselt kõnniteele.
Selline parkimisviis on ilma parkimiskorda määrava liikluskorraldusvahendita keelatud.
Jõudsimegi "mägede" alalise probleemini - pole autot kuhugi panna.

27.08.2012

Kokkuvõtteks meie sellesuvisest reisist


Nüüd tagantjärele on väiksemad arvutused tehtud ja võib asja nö kokku võtta.

1. Rahaline pool. Kulud õnnestus prognoosida üllatavalt täpselt 2,5 kiloeuri, kokkuhoidu ei olnud kuid ka ülekulu mitte. Suurima kuluartikli moodustas toidule kulutatu, teisel kohal hotellikulud ja kolmandal kulutused kütusele.
2. Läbisõit. Tänu Pikale eeltööle ja marsruutide, parklate jne täpsele

26.08.2012

Tagasitee ja Berliin


Väljasõit Bourheimist kell 9 hommikul.
Et mitte liiga pingutada jaotasime tagasitee umbkaudu neljaks võrdseks 550 km pikkuseks osaks. Borheim-Berliin, Berliin-Lodz, Lodz-Rundale ja Rundale-Tallinn.
Laisa inimese valik, võinuks ju sõita selle maa läbi ka kolme päevaga või kordamööda roolis ka kiiremini?
Jah aga milleks?
Puhkus ju ikkagi.

Ja veel kord Monschau




Viimane puhkepäev enne tagasiteele asumist.
Veetsime selle jällegi meile juba tuttavas Monschaus kuid jalutamiseks valisime seekord pisut teist laadi rajad. Nimelt Ruhri jõe oru järsud nõlvad.
Mäest üles ja siis jälle alla ning jälle üles. Orunõlvad kõrguvad asula kohal enam kui saja meetri kõrgusel. Füüsiliselt päris raske töö.

Köln



Seekord jätame auto parklasse ja sõidame Kölni rongiga. Saksamaal elav Sveta sõbranne ei lasknud mööda juhust kiita saksa rongide sõiduplaanist kinnipidamise täpsust.
Järgmisel hetkel teatati valjuhääldist, et meie rong hilineb 10 minutit.
Mõne aja pärast parandati, et rong hilineb siiski 20 minutit...
Lühidalt sõitsime Kölni lõpuks ikkagi hoopist teise rongiga ja mitte sellega millele olin pileti ostnud.