Kõige eeskujulikum ettevõte

Nii mõnigi tänapäeva edasipüüdlik eetevõtja ajab rinna uhkelt ette kui on paigaldanud oma ärisse automaatse tulekustutussüsteemi või organiseerinud töötajate koolitamise ja tema pereliikmete vaba aja?

Kuid kui teile öeldaks, et selline ettevõte tegutses eestimaal juba 140 aastat tagasi?

Uskumatu?

Tegelikult nii oligi ja selleks ettevõtteks on teada tuntud Narva Kreenholm.

Jälle olen tolmukihi alt välja kaevanud ühe vana veebilehe ja pakun seda teistelegi tutvumiseks.

Kreenholmi ajalugu käsitleva peatüki juurde pääseb SIIT

Kadunud maailma kodulehekülg

Vaevalt pool sajandit tagasi oli vana hea Inglismaa kaetud tiheda-tiheda raudteevõrguga mille pikkuseks oli rohkem kui 20 000 miili. Rongiga sai pea igast kõrvalisest asulast sõita tööle niidivabrikusse, kooli linnalähedasse internaati, kalaturule shoppama, või lihtsalt golfiklubisse aega veetma. Pea igaks selliseks juhtumiks oli maha pandud spetsiaalne raudteeharu, kokku kuhjatud rauteetammid, kaevatud sadade meetrite kaupa tunneleid, ehitatud sadu sildu.

Iga paari miili järel oli raudteel kapitaalne jaamahoone, kõrged ooteplatformid ja kahetasandiline raudteeülesõit.

Rääkimata juba kaubaaitadest, vagunikuuridest, jaamülema majast, signalisti vaatepostist ja veetornist.

Jaaa...

Tõeliselt rikas oli suurbritannia oma kolonialvõimu päevil.

Täna avaneb aga hoopis teine pilt – võsasakasvanud raudteesihid, ümberehitatud või lammutatud raudteejaamad, mahajäetud sillad ja tunnelid.

Teeme lihtsa vaevaga pitsat

Nüansid ja nipid

Esiteks koostisest.

„Rakvere keedusalaamit“ ei kasuta ma juhuslikult. Sellel on spetsiifiline maitse, mis võibolla peletab seda salaamit „toorelt“ söömast – kuid pitsa jaoks on see just õige mant. Plussiks on ka keedusalaami odavus.

Juustud. Kui te ei taha riskida hirmsoolase pitsa valmistamisega siis tasub juustude soolasisaldust jälgida. Võibolla oleks maitsvam kasutada ainult sinihallitusjuustu – kuid liigse soolasuse pärast ei soovita seda teha. Ise kasutan „Atleet Light“ ja „Dorblu“ 50/50 segu.

Ananass. Sellega on nii, et mõnele tõepoolest meeldib soolasem kraam. Siis võib ananassi asendada marineeritud või hapukurgiga. ( parem juba nii, kui et laduda pitsasse täisports soolast juustu). Ananassitükid 

13.11.2011 Tallinn – Vasalemma – Madise – Suurküla – Madise – Tallinn

Guido, Sveta, Vallik. Ilm oli sombune + 8

Väljasõit umbes kella kahe paiku pärastlõunal.

Esimeseks jalutamiskohaks valisime Vasalemma mõisapargi. Väike, esialgse planeeringu kaotanud park  ja neogooti stiilis uhke mõisahoone. Pargiservas jõe kaldal osaliselt lagunenud vanad väravad.

Järgmiseks peatuskohaks sai Padise mõisa ja kloostrivaremete ümbrus. Oleme siin sageli käinud kuid nii mahajäetuna me seda kohta veel näinud ei ole.

Kloostri ümbruses käivad vaatamata hilissügisele veel väljakaevamised. Kümneid väikseid kaevandeid siin ja seal – kuid ei ühtki hingelist.

Loodan, et neid kaevandeid ei jäeta niimoodi lihtsalt avatuna talvele jalgu.

Nõmme linna 85 sünnipäev

Guido, Sveta, Vallik

Käisime siis külas Nõmme linnal... J

Õigemini küünlavalgusega ehitud Glehni pargil.

(Ma ju ikkagi Nõmmekas sünnipäralt)

Külalisi oli tulnud teisigi, enamasti pensionäre ja koolilapsi.

Aga siin muud pikka juttu olegi – mõned fotod peopaigalt

Tweeeeeet....Saime korraliku nahatäie

Vaadates jalgpallimeeskondade teenistusnimekirja võis seda muidugi oodata.

Ega siin imesid naljalt ei juhtu.

Kuid kas tasus meie meedial, üldsusel, tuntud ja vähem tuntud tegijatel riietuda silmipimestavalt valgesse ülikonda vaid selleks et maanduda porilombis?

Glögis marineeritud lõhe – kuidas see mul õnnestus

Järjekordne retseptisoovitus Nami-Namililt. Retsepti ennast näete SIIN, pidamaks lugu autoriõigusest ei too ma seda täpselt ära.

Tegevus iseenesest on lihtne, te valmistate segu riivitud ingverijuurest, rosepiprast ja meresoolast.

Hõõrute selle kõik eelnevalt luudest puhastatud fileetükile ja jätate mõneks tunniks seisma.

Kui see aeg möödas, otsite paraja suurusega anuma, millest teil hiljem kahju ei ole asetate sinna põhja töödeldud lõhefilee.

See tehtud kallate peale väikese hulga sidrunimahlaga maitsestatud glögi ja jätate selle anuma tihedalt suletuna ööpäevaks külmkappi marineerima.

Pöörake siinjuures tähelepanu minu soovitusele mis puudutab „anumat millest kahju ei ole“ ja „tihedalt suletud“.

Vastasel korral tabab teid võibolla üllatus, et peate ööpäeva möödudes ära viskama mitte üksnes fileetüki vaid ka seda mahutanud köögiinventari

(2 tl riivitud ingverijuurt on minu arvates lihtsalt hävitav kogus selle roa tarvis)

Viimsi sõjamuuseum, kindral Laidoneri muuseum - väike arvustus

Külastas Guido 06.11.2011

11.15 pühapäeva hommikul, varsti pärast muuseumi avamist

Muuseumi poole seadsin sammud üksi, sest ei Svetlana ega Vallik ei tunne selliste militaarsete meelelahutuste vastu suuremat huvi.

Pean häbiga tunnistama, et erinevalt praktiliselt kõigist teistest Eesti suurematest muuseumitest – ei olnud ma Viimsi Sõjamuuseumis tõesti kunagi varem käinud.

Niisiis astusin enda järel vaikselt ust sulgedes kell veerand kaksteist muuseumi inimtühja fujajeesse.

Küpsetatud lõhefilee fetajuustu kreemiga

Laupäevane kokandusharjutus mulle kobakäpale.

Aluseks võtsin jällegi Nami-Nami retsepti mida näete SIIN....

Materjaliks võtsin kõige rasvasema, soolaga maitsestatud fileetüki, asetasin nagu õpetatud ahjuvormi ja määrisin pealt fetajuustukreemiga mille valmistasin fetajuustu ja maitsestamata jogurti seguna.

Sinna segusse lisasin veel vastavalt retseptile ka oksakese hakitud värsket rosmariini...

Kuid selle koostisosa otstarbest ma eriti aru ei saa.

Nagu ei saanud ka ükski meie pere liikmest degustreerija.

Ühesõnaga lihtne, kõik läks kui lepase reega ja tulemus oli samuti päris maitsev.

Kuid ometi mitte selline mis sunniks seda retsepti kuidagi eriliselt meelde jätma

Osta raamatuid rsk...

Miks ometi taban ma jälle end mõttelt, et meie riigis saab kõike osta ja müüa?

Kaasaarvatud seaduseid...

Sedakorda siis muretseb meie kultuuriminister rahva raha ebasihipärase  kasutamise pärast raamatukogude poolt. Põhjus on õilis ja kõigile arusaadav – miks, miks ometi peab maksumaksja kinni maksma  väheväärtusliku meelelahutuskirjanduse soetamise raamatukogude fondidesse?

Kas siis tõesti ei saa seda raha kasutada otstarbekamalt soetades ja laenutades väärtteoseid?

Võibolla saabki kuid kahtlustav ja rikutud nagu ma olen – arvan et, probleem pole ilmselt mitte selles milliseid trükiseid raamatukogud ostavad – vaid hoopis selles, et raamatukogud laenutavad neid rahvale pärssides kirjastusettevõtjate kasumeid .

Võibolla on taotluseks hoopis olukorra tekitamine, kus rahavas oleks sunnitud raamatuid ostma mitte laenutama?

Kust saada mopsile jopet?

Vaja on koerale jopet või kombinesooni selleks, et kaitsta kutsi kasukat sügisel tänavapori ja talvel lühikesekarvalise peni keha krõbedama külma eest.

Kuid mopsitõugu koera puhul osutub sellise soetamine üsna keerukaks probleemiks.

Nimelt on mops pisut ebastandartse kehakujuga koer.

Nagu teistelgi buldogilaadsetel on keha lühike, kuid rind lai ja maskuliinne.

Mis siis tähendb, et zookauplustes müüdav sellisele kutsale selga ei passi.

Peaks pöörduma koerterätsepa poole, ütlete teie?

Huvitav millega see kõik lõpeb?

Võlakriisi ja vahvate lõunaeurooplaste tegemisi serveeritakse meile meedias juba pikemat aega söögi alla ja söögi peale.

Viimasel nädalal on erinevate avalduste tonaalsus muutunud sedavõrd, et ei pea vist olema finantsaanalüütik mõistmaks, et pehmet maandumist ei tule.

Tulevad meelde dokumentaalkaadrid ajast kuis saksamaal paberraha käsikärudega veeti ja ikka nälg majas oli.

Siis päästis olukorra natside võimuletulek.

On ilmselt selge, et senine selgrootu ja mittemillekski kohustava euroal aeg on läbi.

Võimalusi on kaks: Kas euroala laguneb ja kasutusele tulevad uuesti rahvusvaluutad või mis tõenäolisem tehakse otsustavaid samme Euroopa ühendriikide sisseseadmise suunas.

Üks riik – üks valuuta – ühed reeglid...

29.10.2011 Jalutuskäik Viimsi mõisa parki.

Guido, Svetlana, Vallik

Ilm päikesepaisteline + 10

Väljasõit kodust 15.00

Parkisime auto Laidoneri muuseumi ette parklasse ja tegime väikese tiiru vaatamaks šõjamuuseumi välieksponaate.

Kaks haubitsat, üks õhutõrjekahur ja tublisti laastatud nõukogude soomustrantsportöör.

Muuseumidesse endisse me sisse ei astunud kuna esiteks olime koeraga, teiseks ei tunne Svetlana nasisterahvana militaarsete väljapanekute vastu erilist sümpaatiat. ( koer ilmselt ka mitte)

Tehtud: Tallinna vürtsikilu tillikartuli ja kirsstomatiga

Siis teostatud vastavalt NAMI-NAMI retseptile
Said kenasti umbes tunniajase pusimisega valmis. Täitsa söödavad, hindele 3.
Edasi võtan seda asja karmilt kritiseerida.
Esiteks "tehniline" probleem: Nimelt on pehmeks keedetud Pariisi  kartuli 10 mm lõik liiga pehme selleks, et võileivatikk sellese pidama jääks ja kogu ülejäänud materjali kaalu välja kannataks.
Kuigi nägin seda asja ette ja keetsin kartuleid pisut vähemgi kui võib-olla vaja ja praadisin kuumal pannil kooriku tekitamiseks kergelt üle - ei olnud sellest oluliselt abi.
Võileiva tõstmisel jääb kartulilõik ja muu tõenäoliselt 50/50 taldrikule.
Teiseks suht ebamõistlik kulukus.
Kui teil on vaja teha paarkümmend võileiba - peate ikkagi ostma kilo kallist Pariisi kartulit ja nuputama mida teha ülejäänuga.
(Mõningastel dieedikaalutlustel me nimelt kartulit garniirina ei söö)
Aga siis numbrid:
Kirsstomat 1 EUR, Pariisi kartul 1 kg  3 EUR, Tallinna kilufileed 1.20 EUR. Tilli ja maitseaineid ei loe, kuna need leidusid muu majandamise kõrvalt.    Kokku niisiis 5.20
Veel võiks pisut viriseda tomatilõigu otstarbekuse üle. Võibolla sobiks maitselt sinna midagi muud?
Või prooviks tikuvõileivaks vormida midagi väga klassikalist, ütleme näiteks kartulilõik, võitükk ja vürtsikilu?