Tahaks juba mätta peale

Aga kuss sa sellega.
...Pilves ilm. Sajab lörtsi ja vihma, hommikupoolikul Ida-Eestis ka lund. Mitmel pool on jäidet...
Grünesse sõit lükkub jälle edasi ja peab otsima tubaseid tegevusi.
Mis teha.
Ju peaks jällegi köögis toimetama ja ammuplaanitud fotosessiooni sõber kutsaga peaks ka korraldama.
Pisut probleeme on asja tehnilise küljega.
Välklambiga pildistada ei taha, professionaalset valgustust ei ole.
Tuleb miskit välja nuputada või tegelda selle asjaga õues.
Hakatuseks võtan ette päris hea juhendi:
http://fotosky.ee/lemmikloomade-pildistamine
Näis, kas jätkub mul kannatust

Korporatiivsuse ussike

... krõmpsutab mõnusasti edasi.

Oh jah – jälle ERM (Eesti Rahva Muuseum) ja selle rajamise sihtasutus.

Olgu, et ehitamisest ei pruugi üldse asja saada kulutas see tore asutus raha rõõmsal meelel edasi.

„Postimees“ kirjutab:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/homses-eesti-paevalehes-erm-i-ehituse-sihtasutuse-juhi-hiigelpalk.d?id=57866362

Saame teada, et samal ajal kui „raha üldse ei ole“ sai miski härrasmees mitte just eduka ettevõtmise juures tagasihoidlikud 3000 EUR-i kuus palka.

Harilik Eesti asjaajamine.

Me ei loo sihtasutusi jms ju mitte eesmärgi saavutamiseks, vaid lihtsalt selleks, et kaua ja mõnusalt sealt töötasu saada.

Sama nagu Saaremaa sillaga – polegi kriitiliselt oluline kas see üldse kunagi ehitatakse.

Oluline paistab hoopis see, et raha selles teemas liigub.

Kummatigi pole tegu aga ei asutuse osaliste isiklike investeeringutega ega ka sponsorite annetustega vaid ilmsesti suisa maksumaksja rahaga.

Ei oska muud arvata, et asja organiseeriatel on riigivõimu kõrgel positsioonil olevaid toetajaid.

Kelledel aga „ülisuure töökoormuse“ tõttu pole aega märgata, et raha lihtsalt „kulub kuhugi“ ja ehitustandril kasvab võsa nagu ennegi.
Ma saan aru, et see epistel siin on mõttetu virin, kuid vaiki ei saa ka olla

Veel kord streigist

Andsin endale eile pea-aegu sõna, et ei kirjuta sel teemal silpigi.
Aga võta näpust.
Täna pani "Kukuraadio" Meie rahandusministrile suhu sõnad mis süüdistavad streigivõitlejaid egoismis ja solidaarsuse puudumises ülejäänud ühiskonnaga.
Pagana huvitav kas hr Ligi on tõesti saanud maha sellise etteastega või on tegu jälle kontekstist väljarebitavate fraaside meelevaldse komponeerimisega?
Solidarsusest - räägiks riigikogu "vääramatute" palkade ja alles eile välja käidud kõrgepalgaliste sotsiaalmaksuvabastuse taustal vaid hull või poliitiline enesetapja.
Selles ju asi ongi, et pole solidaarsust, kasvõi näilist...

Huvitav oleks teada...

Et kas selliseid väljaütlemisi ja plaane genereeritakse sihilikult just praegustel ärevatel päevadel?
No loeme Delfist:

"Valitsus valmistab ette maksusoodustust eriti kõrgepalgalistele"

 "Andrus Ansip: peaminister ei pea läbirääkimisi tänaval meeleavaldustel"

Midagi rohkem rahvast ärritavat on üldse raske välja mõelda.

Kas valitsus on kollektiivselt hulluks läinud ja soovib oma elu revolutsiooni läbi lõpetada?

Või on meediamagnaadid võtnud õigel hetkel valikulise info manustamisega, võtnud nõuks võimuvahetus korraldada?

Ikka sama reha otsa

 

Meie vene kogukonna emotsionaalseim osa jäi küll justkui kaotajaks „Pronksiöö“ sündmustes, kuid saavutas ometi kestva respekti oma tõekspidamiste ja väärtuste suhtes.

Ega ei kiputud enam ühti ilkuma langenud vene sõjameeste üle.

Vaatamata kõigele on see nende tänavale tulnud inimeste saavutus.

Nüüd me teame, et meil on sellised inimesed ja arvestame sellega. Järgmiseks tuleb meil nüüd teada saada, et meil on olemas töölisklass.

Vürtsikas Läätsepada Selveri, see tähendab Marise moodi

Ripub mul köögi ukse kõrval selline väike A4 formaadis "Selveri" kalender.
Ju on teine jõuluajal miski kampaania käigus näppu jäänud.
Nii ta seal siis aasta algusest peale ripub ja ma polnudki tähele pannud, et tegu on ühtlasi ka retseptiraamatuga.
Nüüd siis panin tähele.
Võtsin kalendri näppu ja sättisin end voodisse veel unise Sveta kõrvale.
"Ütle üks number ühest kaheteistkümneni"! Nõudsin kallilt kaasalt.
"Üks" kostis teki alt pärast väikest viivitust.

Streigitraditsioonist Eestimaal. See hirmus Kreenholm

Oh sa mu meie...
Streigiteade, streigiteate otsa - ringhääling, bussijuhid, raudteelased, elektrijaamad...
Nüüd siis on meie uimane rahvas lõpuks ärganud.
Kui sellest üleskruvitud emotsiooni ja streigikogemuse puudumise tõttu pahandust ei tuleks!
Esimene tõsisem streik siiski...
Tegelikult...ei ole.
Võtke teatavaks lugupeetavad, et eesti tööline oli ülepea esimene kes kunagises Vene Impeeriumis tõsisemalt streigivõitlust kasutas.
Aga lugu ise oli nii:
1872.aasta suvi.  
Eestimaal puhkes kooleraepideemia

Miks streikidest kasu ei ole?

Tegelikult üsna hea pildi "keskmisest meelsusest" annavd Delfi kommentaarid.
Nõudmine et, õpetajatele on vaja suuremat palka, leiab kommentaatorite hulgas üldiselt heakskiitmist.

http://eestielu.delfi.ee/eesti/parnumaa/parnu/haridus/lugejad-opetajate-streigi-vastased-kas-see-anekdoot-kaib-teie-kohta.d?id=63987693&com=1

Töölisklassi streigipüüdlused - nendesamade õpetajate toetuseks sealjuures on väärt aga  hukkamõistu
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-raudteelased-said-plakatid-toetusstreigiks-valmis.d?id=64005465&com=1

Jah, aga, eks needsamad õpetajad ole üles kasvatanud põlvkonna kes jaotab inimesi tunnustust väärivateks ja ebaolulisteks

Kas oli siis nõukogude ajal parem elada?

foto wikimedia

Täna siis leidis aset jällegi selline klassikaline mõttetu vaidlus.

Ja lõppes see nagu alati eimillegagi.

Tõepoolest, raske ja tänamatu on võrrelda Moskva olümpiamängudeaegset Eesti NSV-d ja Eesti vabariiki aastal 2012.

Isegi siis kui jätta täielikult kõrvale poliitiline aspekt.

Oleks nagu vaja sama mõõtkava, kuid tollased ja tänased ettekujutused elatustasemest on liiga erinevad.

Hädapärast võiks võrrelda Eestit a 1980, Soomega samal aastal.

Maksud ,toidukorv, majandus ja eluasemekulud ning peamine - kõigest sellest üle jääv vaba raha.

Vastavate andmete leidmine ja võrdlemine on teadustöö nimetust väärt ja käib lõunatunnil vaidlejatele selgelt üle jõu.

Tegelikult üks nõuk süsteemi eelis tuleb ka mulle kindlalt meelde:

Nii loll ja laisk kui sa ka ei olnud - tühja kõhuga ja katuseta peakohal sa ei jäänud.

Meil siin paraku võivad inimese, elu hammasrataste vahele tirida ka temast sõltumatud asjaolud

Saaremaa sild kui Eesti Nokia

Saare maavalitsus on otsustanud korraldada rahvaküsitluse Saaremaad mandriga ühendava silla ehitamise  otstarbekuse väljaselgitamiseks.

Vanasõna ütleb, et „Kaua tehtud kaunikene“  - ja nii ta ju tegelikult ongi.

Eriti veel kui seada eesmäegiks mitte resultaati vaid tegemist ennast.

...Või siis sellest tegemisest lähtuvat kasumit.

Tundub, et nii on ka Saaremaa sillaga.

On moodustatud komisjone ja töögruppe, viidud läbi küsitlusi ja uuringuid.

Ja ekspertiise, hindamaks omakorda nende uuringute ja küsitluste päedevust.

Et kas see sild ikka tasub tulevikus ära tehtud kulutused?

Ja kui tasub siis milline sild?

Või hoopis tunnel?

Valgustatud on ka kõiki probleemi pimedaid nugrakesi, alustades üksikute nahkhiirte lennutrajektooride

Kirjaoskusest

Üks Delfi lugeja kurdab oma miniartiklis, et mis küll on juhtunud meie kirjakeelega?
Et, kirjutab noorem rahvas netis ja üldse - mitte nii nagu emakeele reeglid ette näevad.
Arvan, et sellel probleemil on kaks tahku:

1. Jukud kes pole kogunud piisavalt koolitarkust õigesti kirjutamiseks.
No ei osanud mina ka teises-kolmandas klassis  igat koma õigesse kohta panna või kõiki sõnu õigesti kokku-lahku kirjutada.
Ainult, et erinevalt tänapäevast, polnud tol ajal internetti ja foorumeid, et kellegagi kirja teel suhelda.

2.Sõnu või lauseid  muudetakse sihilikult, lisamaks kirjutatule mingit erilist emotsiooni või lihtsalt selleks, et "online"suhtluses kiiremini vestluspartnerile vastata.

Keel on üks elus substants mis muutubki vastavalt vajadusele. Ja see mille järgi nõudlust ei ole sureb ise välja.
Arvan, et autori mure on pisut liialdatud - ei kao see kirjakeel niisama lihtsalt kuhugi, sest on ta ju trükivärviga sajanditeks paberile söövitatud

Pepu istumisest valus

Tahan valjuhäälselt avaldada pahameelt mõningate À la carte restoranide tellimuse täitmise kiiruse üle.
Ma ei mani konkreetset kohta lootes, et selle personalil on ikkagi mõistetav põhjus miks asjad on nii nagu nad on.
Aga korralik, ma ütleks "kallis" asutus.
Saalis on kohti umbes 100 inimesele, menüüs umbes kümme põhirooga.
Laupäeva õhtu,1/2 saalist hõivatud, 4 teenindajat.
Kenad kuid kõvad puutoolid.
Meie  - kahekeisti ja näljased soovisime süüa-juua.
Väga viisakas teenindaja juhatas meid lauda, tõi menüükaardid.
Valisime välja kolmekäigulise õhtusöögi ja pudeli "punast veini"
Tellimus vormistati umbes 10 min pärast lauda istumist, (siin kõik on OK).
Veini ja vett tuldi kallama umbes kahekümnendal minutil.(võinuks suti kiiremini, ju)

Kaval Andrus ja vanad-paganad

Kohe on tunda, et meie maal peetakse teadmistest lugu.
Ootasin nimelt huviga kuidas käituvad peaminister ja president viimase aja usalduskriisi arvestades.
Seda kriisi, mis järgnes seemnesöömise ja fooliummütsi jutule.
Pahameeletorm meedias ja netifoorumites oli üsna pahaendeline.
Ja isegi peavoolumeedia ja paljud arvamusliidrid olid peaministri ja valitsuserakondade aadessil üsna kriitilised.
Oletasin, et valitakse äraootav ei-vasta-kuidagi-ei-tee-midagi taktika.
Noh, et valimised ju kaugel, lärmab pööbel pisut ja unustab ära.
Eksisin.
Kõigepealt tuli presidendilt justkui valitsust pisut manitsev avaldus.
Vabariigi aastapäeva puhul aga sellised isiklikud kõned-pöördumised nii presidendilt kui peaministrilt.
Noh, et meie kaa inimesed, väsinud, raske...ohh...mõistke meid ometi.
Ja rahvas mõistabki.
Ja jätkub kõik nagu ennegi.
Väga tubli, valitsus ei pea paljuks pidada tarku nõuandjaid.
Ma ei ironiseeri siin valitsuse või presidendi üle - tõenäoliselt teevad nad päevapoliitikas sisuliselt ikkagi õigeid otsuseid.
No lonkab asja vormistamine pisut...  :)
Imestan lihtsalt ikka ja jälle kui manipuleeritav on ikkagi rahvas

Diiliga lõunat söömas

„Kupongiportaalidest“ kuulda olnud palju head ja halba. Noh, et saab osta väga soodsalt tooteid ja teenuseid – kuid paraku, nagu räägivad kurjad keeled ei vasta reklaam alati sugugi tegelikkusele.

Mis siis ikka – lähme vaatame järgi!

Et, lahendame ühekorraga lõunasõõgiprobleemi ja sisustame ühtlasi kallist puhkepäeva.

Ostsin nädalapäevad tagasi portaalist nimega „Diil“ kolm kupongi nimiväärtusega 10 eurot ja maksin nende eest 15 euri.

Soodus seega kogunisti 50 %.

Selle kõige rikkuse eest pidin saama restoran „Paat“ menüüst tellida endale ja oma kaaslasele korraliku lõunasöögi.

Ja egas midagi, kui kätte jõudis puhkepäeva lõunaaeg helistasin restorani, ette, kontrollimaks kas see meie kodust suht kaugel asuv restoran täna kogemata reserveeritud ei ole ja kas tohime kaasa võtta ka meie väikese kutsa.

Noh, et ühendada lõunasöök põgusa jalutuskäiguga Viimsi kandis.

Sain lahke vastuse, et restoran on täna avatud kõigile ja, et ka kutsa on probleemideta oodatud.

Ja paari tunni pärast seisimegi kolmekeisti restorani Paat ukse taga.

Ei saa öelda, et söögikoht oleks olnud tühi, kuid meile leidus siiski merevaatega