Esmaspäevahommikune fotoseeria

Esmaspäeva 9 septembri hommik Tallinnas. Pärast sügiseselt külma ööd valgub ikka veel suviselt reibas päikesetõusuvalgus hämarudusesse linna. Kell on seitsme paiku hommikul, kuid tööle ei rutta veel keegi. Tänavad on inimtühjad, kusagil kaugemal annab tuut-tuut-tuut tagasikäiku veoauto

Jalgratturite tipptunnisõit

Ürituse korraldajatel õnnestus avalikkusele veenvalt tõestada, et suurt osa jalgrattasõpradest tuleb igasugusest liiklusvahendist hästi kaugel hoida.
Ei, linnas jalgrattaga sõitmise vastu pole mul midagi, olen ise pikki aegu truu rattasõber olnud.
Kuid iseküsimus on kuidas seda teha.
Tänane pilt siis: Noorhärra koerakesega pakiraamil etendab korraga jalakäija ja liiklusvahendi rolli.
Rattal üle ülekäiguraja, poole pealt 90 kraadi pööre ja sõitma nüüd juba kesk autoteed, järel seltskond jüngreid kes ei tea midagi teekattemärgistusest, manöövriks vajalikest märguannetest jms.
Teised korraldavad avariiohtliku olukorra kitsal Estonia Puiesteel, Eesti Panga  hoone ees üritades kolme märgitud sõidurea vahele tekitada veel ühe täiendavat, jalgratturite oma.
"Parima etteaste" teeb emme lapsega sõites keset teed vastassuunavööndis.
Nii, et kallid jalgrattasõbrad - ruttu liiklusõpikud kätte :)
Ja kulla linnaisad, ärege hulludele enam ürituseks luba andke

Väike fotoretk Tallinn - Paldiski - Madise

Lühi-lühike fotojutustus pühapäeva pärastlõunasest väljasõidust

Nagu ütleb Eesti vanasõna, et kui rahamuredes, enam ühestki pangast abi ei saa, siis Türisalu pank aitab ikka...

Tundub, et kedagi aitaski. Või vahest püüdsime pildile õppused? Otsustades, päästjate reipa meeleolu ja kiirustamata tegutsemise järgi pole päästa seal (enam) kedagi.

Harju-Risti, Nõva Laupäevane kontrollkäik seenemetsadesse

Väike fotopostitus tänasest retkest. Fotod on ajalises järjestuses uuemalt vanemale

Ametnikud kohanimede kallal

Täna saime siis lugeda uudist, et maa amet ja Eesti Keele Instituut nõuavad rohkem kui 30 000 Eesti toponüümi muutmist tänapäeva eesti keele reeglite nõuetele vastavaks.
2002 aastal ütles kohanimenõukogu sekretär Elvi Sepp EPL-ile, et:

 püsima jäävad põlised võõrnimed Noa-Rootsis või setude aladel. “Tagasiulatavat mõju seadusel pole, valenimesid me kaardilt välja lõikama ja uusi asemele kleepima ei hakka,” lubas kohanimenõukogu sekretär Elvi Sepp.

Ajad muutuvad. Nüüd siis antakse ka ajalooliste nimede pihta turmtuld. Muidugi kahju, sest toponüümid kannavad endas koha jalugu.
Kuidagi vale rõhuasetus ja proriteedid.
Eesti keelt peaks kaitsma mitte sajanditevanuseid talunimesid retsides vaid näiteks kõrgkoolides ja teadustöödes kus inglise keel eesti keelt suisa välja sööma kipub.
Arvata on, et sealt see tendents ka lihtsama rahva levima saab ja siis juba mitte süütu toponüümi vaid keelepuhtust  hävitava igapäevakeele anglifitseerumisena

Tiblakarva harrastussportlased

Sai tehtud täna jalutuskäik Harku metsas. Mitte terviseradadel vaid just metsas, eemal spordisõprade kulgemisteedest, et ei segaks meie neid ega nemad meid.
Hakkas silma küllaltki troostitu hävitustöö mida metsamaastikul toimetavad mägijalgrattasõbrad.
Ratastega on lõhutud jalgrajad ja rebidud samblikukate luitenõlvadelt, tehtud on kaootiliselt üha uusi radu ja rajakesi tallates puruks ja lõhkudes alusmetsa.
Ise nägime kuis tsentnerine mehemürakas trampis mägirattal metsa nagu poisike nii, et liiv ja mättad lendasid.
Mida kuradit, kas siis tõesti ei jätku enam ametlikke spordiradu Harku metsas, et tuleb hakata sedaviisi metsaparki hävitama?
Nii käituvad ainult tiblad miskid.
Peaks seda probleemi ajakirjanduses tõstatama

Tegin siin väikese blogi külastatavuse analüüsi...

Selgelt torkas silma millise otsingusõna brauserisse sisestanud külastaja on sagedasti minu blogisse jõudnud.
Kolmas koht kuulub sõnale "piparkoogimaja". Oli mul siin selleteemaline postitus kus tegime ühe majakese.
Teine koht - "singirullid". Selline klassikate klassika, mis näitab, et kõik vana ja hea pole sugugi unustatud. Ka selline teema oli mul siin.
Aga võitja?
Esimesel kohal on konkurentsitult lause "kuhu minna Tallinnas"
Hmm...
Olen oma blogis palju sõna võtnud lähematest ja kaugematest reisidest, kuid väga vähe Tallinnast endast.
Paistab, et peab seda viga parandama, seda enam, et küsimus "kuhu minna" meid enditki sageli vaevab

Setomaal käidud

Sõit setomaale. Fotojutustus fotoblogis

http://guidokoidik.slickpic.com/photoblog/post/Setomaasuursoit2013?ref=photoblog&org&preview

"Setumaa" reis

Kui Eestimaal ongi veel mõni nurk kus ma oma teadlikus elus käinud pole - siis on selleks kohaks Setumaa.
Tahaks puhkusele punkti panna väikese kolmepäevase tutvumisreisiga sinnakanti.
Setu muuseum, tsäimaja, Piusa koopad, Maantemuuseum, Vastseliina linnusevaremed, pihkva järv, Värska kant.
Väljasõit Narvast neljapäeval, kaks ööd Põlva hotellis ja laupäevaks Tallinna tagasi

Viimane puhkusenädal...

Tegelt ongi nii, et blogimine on paariks kuuks üsna unarusse jäänud.
Põhjus - triviaalne, enne puhkust on teadagi kiire-kiire (mul ju peale põhitööd veel ühistu kah koormuseks) ja kui siis puhkus käes siis lihtsalt ei viitsi midagi mõelda ega kirjutada.
Üldse on puhkusega nii, et alles siis kui see hakkab lõppema tunned, et lõpuks hakkad lõpuks justkui rakkest vabanema ja asjadele vabamalt vaatama.
Lihtsalt stressiallikas töö näol puudub.
Sellisel hetkel tunned reljeefselt, et töökoormus on elukvaliteeteedile pärssiv.
Kuid puhkus lõpeb ta tööd tegemised poevad igapäevaellu tasapisi tagasi.
Jah.
Sellega peaks kuidagi võitlema

GuidoKoidik's Väike reis lätimaale photoblog post

Pikem jutt minu fotoblogis. Olin selle sunnitud Google ahistamise eest mujale kolima. Nüüd sellevõrra ebamugavam siis

http://guidokoidik.slickpic.com/photoblog/post/VaikeReisLatimale?ref=photoblog&org&edit

30 aastat algkooli lõpukellast

Nii ongi.
Ja vaatamata, et on möödunud põlvkonnajagu aega, mäletan hästi viimast klassikaaslastega koos veedetud päeva. Jõudsime siis tagasi paaripäevaselt klassiekskursioonilt Lõuna-Eestisse.
Kui ekskursioonibuss oli peatunud koolimaja esise raudteeäärse tänava servas, võtsime me kõik oma kimsud kompsud ja kobisimie maha.
Ja läksimegi igaüks ise suunas, tabamata hetke tähtsust ja saamata aru et üks ajajärk meie elus oli jäädavalt lõppenud
Nüüd, kolmkümend aastat hiljem peatsin oma auto täselt samal kohal, sellesama tänava servas, sellesama koolimaja ees.
Tibutas vihma, võtsin hoogu hüppasin üle lombi kooliväravas ja olingi jalle sama vana hea maja ees kus olin üheksa aastat oma lapsepõlvest tarkust taga nõutanud.
Ja seal koolitrepil nad seisid.
Tubli paarkümend klassikaaslast.
Ainult kahte koolivenda ei tundnud ma kohe üldse ära.
Jaa... Põhjalikult renoveeritud koolimajas meenutab vanu aegu vaid mõni üksik nurgake.
Vastupidi oodatule on inimesed ajahambale tegelikult paremini vastu pidanud kui kivi, leidsin end oma klassikaaslastes ära tundvat ikka neid samu iseloomu ja temperamendinoote nagu vanastigi.
Pikk laud õlletoas, meenutused, igaüks rääkis pisut endast...
Ja nägemist! Järgmise korrani

Kord maa külmunud kord kärss kärnas

Pean veelkord nentima, et mõistel "rannailm" on minu jaoks depresiivne tähendus.
Kui tavalisel "eestimaa päeval" võib jalutaja -autosõitja end suht muretult tunda, siis palav suveilm toob endaga silmapilk kaasa väga tülikad kitsendused.
Esiteks on kõikjal murdu rahvast.
Ma ei räägigi kuhugi randa sõitmisest - lihtne peatus linnalähedase kaupluse parklas võib osutuda katsumuseks.
Ja isegi kui mitte randa...
Tegime täna tiiru ehitusmaterjalide kauplustesse, tagasiteel peatusime põgusalt Russalka juures. Ja nii ma need 20 eurot trahvi sain. Peatusin nimelt Parkla pirita tee poolses servas kus autosid seisis rodus, manööverdasin end autode vahele.
Tagasi tulles leidsin klaasipuhastaja vahelt kviitungi.
Krt ahvid, isegi kella panin ilusasti välja ja puha.
Muponautidel oli muidugi õigus, sest parkida seal nagu selgub ei tohi.
Olgu neil siis hea päev

Noh, et meie diplomaatiline "suursardell" rabavat palehigis....

Kuigi üldiselt ei viitsi ma Delfis ülesastujaid kommenteerida - siis teen täna ometi erandi. Meile hästi Tuntud hr J.Toopepuu võtab kõvasti sõna Tartu rahu teemadel.
Noh, et meie diplomaatiline "suursardell" rabavat palehigis selle nimel, et meie kodumaad põlisvaenlasele maha parseldada.
Ja seda kõike võimul olevate kommunistide, "jokkijate", elamislubade müüjate, "Ärmatajate" ja muidu "ebamoraalsete värdjate" toel.
Jõuab isegi põhiseaduse 54. punktini ja lubab kui vaja jõuga "platsi puhtaks" teha.
Ja kommenteeriv rahvas on muidugi nõus.
Tore on.
Kuid isegi siis kui jätta kõrvale asjaolu, et ülesastujal Tartu rahu piiride kehtestamiseks ühtki mõistlikku ettepanekut ei ole - peab nentima, et kui tulevad valimised siis hääletab söakas platsi puhtaks lööjate vägi joonelt eelmainitud "sardellide", "kommude" ja "Ärmatajate" poolt.
Miks? Lihtsalt sellepärast, et neil pole muud, nende seisukohast mõistlikku võimalust.
Egas nad ometi sotsdemmide - või siis hirmus mõeldagi keskerakonna poolt ei hääleta?
Marginaalsete rahvusradikaalidele antud hääl oleks aga kadunud praeguse  koalitsiooni jaoks ja kingitus opositsioonile.
Eks saavad esineja(d) sellest ju ise ka aru.
Ja milles siis delfi loo point on?
Kas tõesti ainult odavas soovis "lehte" pääseda?
Aga tundub, et nii ongi..