Päeva teema: Pahad koerapidajad

Ühtepidi ühinen delfi päevateema kommentaariumis  vastutustundetute koeraomanike aadressil avaldatud nördimusega, teisalt aga peab nentima, et keskmise inimese valmidus ja oskus arvestada teistega (ka koeraomanikuga)on nullilähedane.

Olen nõus seadus on seadus ja koer peab – kutsi enda tervise huvides olema jalutusrihma kaudu omanikuga ühendatud.

Kuid alati see ei aita.

Eriti käib see laste ja täiskasvanute kohta kes tahavad kutsuga lähemalt tutvust teha.

Meite mopsiga juhtub seda tihti, et tädike või titeke sirutab oma käe armsa ja kindlasti pehme särasilmse kutsu suunas.

Viga.

Pehmel armsal kutsil on välkkiire reaktsioon ja 42 teravat hammast.

Järsk liigutus koera suhtes võib teda ehmatada ja panna arvama, et tahate teda luau ja peni kaitseb ennast ainsal talle teada oleval viisil.

Koer peab olema rihma otsas.

Kuid ka rihma otsas koerast hoia palun eemale

 

 

Paraku on nii, et päris seaduslikult vist ei saagi asju ajada

Selleks, et peaaegu mistahes üritust käimas hoida pead sina korteriühistu esimees pidevalt tegutsema balanseerides lubatu ja lubamatu vahel, riskides  ületada oma volitusi ja jääda süüdi raiskamises.
Jälle oleme ühistuga jõudnud miskisse patiseisu.
Mis siis, et kõik on justkui vormistatud korrektselt.
Lubatud mullakoorma toomine meie haljasalale on jälle jäänud vaid lubaduseks.
Ametlikult on nii, et mistahes tehingu tegemiseks on vaja juhatuse otsust, otsuse tegemiseks omakorda aga kogutud hinnapakkumisi.
Langetatud otsus hakkab kehtima 10 päeva pärast protokolli avaldamist.
Paberil ilus.
Kuid otsitud, otsustatud odavaim pakkuja on jutumees ning tellimust ta parimal juhul  lihtsalt ei täida või siis selgub, et pakutud teenus maksab läbi "ettearvamatute ja ootamatute kulude" läbi oluliselt rohkem kui algses pakkumises kirjas.
Uueks otsustamiseks on aga vaja täiendavat pakkumist, juhatuse otsust ja 10 päeva...
Kui asi puudutab kosmeetilist laadi tubaseid töid või mis pisut halvem hooajalist tegevust on paariks ümberotsustamiseks aeg olemas.
Kui aga asi puudutab näiteks lõhkenud kanalisatsioonitoru või kevadtormi poolt ära rebitud katuseplekki - siis peab esimees olema see pealik ja komandör kes silmapilk kõik korda teeb.
Omamata selleks sealjuures rangelt võttes volitusi...
Ja ega selle mullakoormagagi aega ülearu ole, sest muru tahab külvamist ju.
No ja hakkasingi siis jälle ainuisikuliselt käske jagama

Väike väljasõit Tartumaale

Õigemini sellise väljasõidu plaan.
Maikuu lõpus on meil asja Tartusse.
Sõidame laupäeval, kohustuslik programm,  mõningase kraami ülikooli ühiselamust pealevõtmine pole teab kui aeganõudev.
Ühesünaga, et sõit ja päev tühja ei läheks peaks pisut ka turismiga tegelema.
Kuid kus?
Võiks tegevusraadiuseks arvata ca 40 - 50 km?
Elva kandis pole me veel käinud...
Aega kaks nädalat, vaja eeltööd tegema hakata

Teise maailmasõja lõpp Euroopas, Võidupüha

8.-9. mai 1945.a.

Meie naabritele nii oluline tähtpäev on tegelikult siiski sümboolne.
Suur sõda ei lõppenud punalipu heiskamisega Reichstagi katusele 1 mail, ega ka Sakslaste alistumisega Madalmaades 4. mail.
Ei lõppenud ka kapitulatsiooniaktide allakirjutamisega 8.-9. mail potsdamis.
Prahas kestis tšehhi patriootide ülestõus, 10-13 mail toimus sõjategevus veel õite mitmel rindel,
15. mail lõid saksa väeüksused veel lahinguid Sloveenias ja isegi veel 20. mail Friisi saartel.

"SS-i operatsioon Wervolf" . 

Tegelikult tuleks selle natsliku vastupanuliikumise organiseeritud tegevust pidada sõja jätkuks. Vastupanuliikumist oli plaanipäraselt üles ehitatud juba siis kui Hitleri jaoks polnudki asjalood nii väga kehvad.
Terroriaktid okupatsioonivõimude vastu kestsid kuuldavasti kuni 1950 aastani põhjustades lääneliitlastele rahuajaga sobimatuid kaotusi.
Ainult idas olid asjalood teisiti.
NKVD surus raudsel käel maha igasuguse vastuhaku

1. Mai

Tallinn – Roosna-Aliku – Paide – Türi – Laupa – Kurgja – Vändra – Vihtra – Jõesuu – Tori - Sindi - Reiu - Pärnu - Vana-Pärnu - Tallinn

Guido, Svetlana ja Valli.

Ilm: Vahelduva pilvitusega +13-15, tuuline

Varem plaanitud väljasõit Pärnu Jõele, kavandatult läbida jõelähedastel teedel allikatest kuni suubumiseni merre.

Kevad ikkagi käes

Esimene tõeliselt kevadine päev. 16 aprill

Plaanid

1. mail on meil plaanis traditsiooniline kevadine väljasõit kuhugi, soovitavalt seni külastamata paika.
Aga kuhu siis ikkagi?
Mõistetaval põhjusel jääb selliseid kohti järjest vähemaks, sest ühe-päeva mõnus tegevusraadius jääb siiski piiratuks 150-200 kilomeetriga Tallinnast.
Teisest küljest pole seda tegevusulatust sugugi ka vähe, sest välja jäävad ainult saared, kuhu praamitamine võtaks liiga palju aega ja päris, päris tagumine Lõuna-Eesti ning Narva kant.
Edasi saab välistada ka Harjumaa, seda lihtsalt sellepärast, et jätta ka tavalisteks nädalavahetusteks midagi teha.
Välja jäävad mõlemad Virumaad, nende sagedase külastatuse tõttu, samal põhjusel saab välja arvata ka Läänemaa, mis on vähemalt kahel aastal olnud 1. mai väljasõidu sihtmärk.
Käinud oleme palju ka Tartumaal, lisaks on see kaugel, nii, et välja jääb ka see maakond.
Raplamaal, andku mulle nüüd andeks kes sealt pärit - pole lihtsalt midagi teha.
Lühidalt sõidame Järva ja Pärnumaale.
Pärnu jõgi
Eesti pikim, Roosna-Allikult algav jõgi, sõidaks õige Lätteist suudmeni?
Kahjuks küll mitte mööda vett, ainult autoga mööda jõelähedasi teid ?

Üsna palju sebimist ühistu ümber

Mitu erinevat projekti ühel ajal.
Kõigepealt veemõõtjate vahetamine, siis heakorraprojekt ja lisaks veel jalgrattahoidja lugu.
Kõik tore, ainult, et mistahes tegemine liigub ainult niipalju kui sa täpselt takka lükkad, tasub kõrvale vaadata ja kohe jääb kõik seisma...

Kuidas teha korterelamus jalgrattagaraazi?

No näiteks nii nagu siin
http://blogs.olin.edu/studentblog/2007/03/laundry-day.html 

Liikumine nagu teada on tervise pant ja jalgrattasõit üha enam populaarsust koguv liikumis ja liiklemisviis.

Kuid jalgratast, eriti kui neid on peres mitu on vaja ka kusagil hoida.

Korteris...jah hädaga muidugi saab, kuid hea lahendus see kindlasti pole.

Samas on meil keldris kasutamata, aastaringselt köetavad, lukustatud, valgustatud ja küllaltki avarad ruumid.

Minu ettepanek oleks järgmine:  Kohandada üks sellistest ruumidest, näiteks I trepikoja keldris, majaelanike jalgrataste  aastaringseks hoiuruumiks.

Kulud kannaks mõistagi selles ruumis oma jalgratast hoidvad majaelanikud.

Kui meid oleks küllalt palju siis usun, et see kulu ei tuleks liiga suur.

Niisiis selleks, et saada ligikaudset ettekujutust sellise ettevõtmise vajalikkusest ja võimalikkusest avasin KÜ kodulehel vastava küsitluse. Ja otse loomulikult ootan teie ettepanekuid ja kommentaare siin selle loo all

Esinesin vaat sellise pöördumisega majaelanike ees. Jalgrattahoidla, mõttetu tühjuse asemele.

Esinesin selle, tegelikult Svetlana pakutud ideega omamata tegelikult üldse mittemingit ettekujutust sellest, et kas mind ka keegi toetab või mitte.

Rahvakogu tuli kokku selleks, et laiali minna

Tegelikult ongi vist kõik. See mis sündis raadikaalsete, võibolla naiivsevõitu ettepanekutena läbis spetsialistide korrastamise, ekspertide (kelledest suur osa ise võimulolijad) puhastamise ja rahvakogu arutelu, muutudes selle teekonna kestel tundmatuseni. Maha said viilitud teravad nurgad, silutud karedavõitu pind ja igaks-juhuks välja urgitsetud selgroog, vägevast möirgest sündis hädine vigin
Või kas sündiski üldse?

Kevadet pole veel ollagi

Kaks kollaazi - pildistatud märtsi viimastel päevadel aasta tagasi ja nüüd.
Aasta tagasi oli suur kevad väljas, lumi isegi metsade alt pea läinud, meri jäävaba ja kevadlilledki õitsesid Keila pargis kenasti. Tegime siis pikema ringi Harjumaal.
Väljasõidu tegime ka üleeile.
Kevade märke võib aimata vaid lagetamatel kohtadel.
Metsa all ja mere ääres valitseb ikka veel kõle jaanuarikuu

2012

2013

Tegevused ühistu ümber

See kevad kipub olema üle plaani aktiivne, ühekorraga on tegevuses:

• Heakorraprojekt kui prioriteet nr 1. Tuleb sellel aastal läbi viia nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja. Esialgu probleeme ehitusloaga ette näha pole, kuid bürokraatide masinavärgist võib oodata kõike. Näiteks seda, et taotlus lükatakse tagasi põhjendades seda isikukoodi puudumisega koosoleku protokollile lisatud volitusel. Aega aga kordustaotlusteks ei ole. Lisandub jäätmemaja projekt, hind on enam vähem OK, aga ehituse hind....5000 EUR mingi viieteistruuduse hõreda puukuuri eest? My ass.

Kartulikoorimismasin, ehk miks ei saa rahvakogu ettepanekutest asja

Esiteks on ettepanekute tegijad ilmsesti väga ja väga erineva taustaga inimesed. Kes on juhtunud kuulama raadiosaateid stiilis „vaba mikrofon“  kuhu võivad sisse helistada ja kaasa rääkida kõik raadiokuulajad – on kindlasti märganud, et enamus inimesi ei hiilga just oma empaatiavõime poolest ja on oma ettepanekutes väga kompromissitud. Ma isegi ütleks, et mida kategoorilisem on ettepanek seda...noh kuidas nüüd öelda, seda rumalam on selle ettepaneku tegija.

Pean siin silmas näiteks soove, omavalitsuste tegelaste ja nende pereliikmete igaaastase täieliku majandustegevuse avalikustamise nõuet või siis tahtmist, et erakondasid finantseeritaks ainult liikmemaksudest.

Rahvakogu seminar

Siis nii, et tegin jaanuarikuus mõningase ettpaneku sellele sinasele rahvakogule.
Millegipärast osutus ettepanek osalejate hulgas populaarseks ja mina sellest lähtuvalt kutsutuks riigikogu teabekeskusesse seminarile.
Jaa kui mul on julgust ettepanekut teha, siis olgu mul julgust ka vastust anda.
Seda ma siis ka püüdsin ja ehk saingi pisut pushida oma ettepanekut riigiametis olija kvalifikatsiooninõude kohta.
Toetasid ka teised kohalviibijad ja nii lähebki ettepanek mille esitamises ka mina osalesin sundpolitiseerimisteema liidrina  6 aprilli suurüritusele rahva ette ja siis ilmsesti 9 aprillil edasi riigikogusse.
Kodanikualgatus kas teate.
Jaa... minu kribimisel siin klaviatuuri taga on järjest kaugeleulatuvamad tagajärjed