31.10.2011

29.10.2011 Jalutuskäik Viimsi mõisa parki.



















Guido, Svetlana, Vallik
Ilm päikesepaisteline + 10
Väljasõit kodust 15.00
Parkisime auto Laidoneri muuseumi ette parklasse ja tegime väikese tiiru vaatamaks šõjamuuseumi välieksponaate.

Kaks haubitsat, üks õhutõrjekahur ja tublisti laastatud nõukogude soomustrantsportöör.
Muuseumidesse endisse me sisse ei astunud kuna esiteks olime koeraga, teiseks ei tunne Svetlana nasisterahvana militaarsete väljapanekute vastu erilist sümpaatiat. ( koer ilmselt ka mitte)

Tehtud: Tallinna vürtsikilu tillikartuli ja kirsstomatiga

Siis teostatud vastavalt NAMI-NAMI retseptile
Said kenasti umbes tunniajase pusimisega valmis. Täitsa söödavad, hindele 3.
Edasi võtan seda asja karmilt kritiseerida.
Esiteks "tehniline" probleem: Nimelt on pehmeks keedetud Pariisi  kartuli 10 mm lõik liiga pehme selleks, et võileivatikk sellese pidama jääks ja kogu ülejäänud materjali kaalu välja kannataks.
Kuigi nägin seda asja ette ja keetsin kartuleid pisut vähemgi kui võib-olla vaja ja praadisin kuumal pannil kooriku tekitamiseks kergelt üle - ei olnud sellest oluliselt abi.
Võileiva tõstmisel jääb kartulilõik ja muu tõenäoliselt 50/50 taldrikule.
Teiseks suht ebamõistlik kulukus.
Kui teil on vaja teha paarkümmend võileiba - peate ikkagi ostma kilo kallist Pariisi kartulit ja nuputama mida teha ülejäänuga.
(Mõningastel dieedikaalutlustel me nimelt kartulit garniirina ei söö)
Aga siis numbrid:
Kirsstomat 1 EUR, Pariisi kartul 1 kg  3 EUR, Tallinna kilufileed 1.20 EUR. Tilli ja maitseaineid ei loe, kuna need leidusid muu majandamise kõrvalt.    Kokku niisiis 5.20
Veel võiks pisut viriseda tomatilõigu otstarbekuse üle. Võibolla sobiks maitselt sinna midagi muud?
Või prooviks tikuvõileivaks vormida midagi väga klassikalist, ütleme näiteks kartulilõik, võitükk ja vürtsikilu?