Retsepti allikaks jällegi Nami-Nami ja näeb seda SIIN
Nagu laupäeval Lasanjetki, tegin ka rullbiskviiti ise esimest korda. Kõik sujus esialgu probleemideta, pidasin retseptist ja tegevusjuhendist täpselt kinni.
Ainukese omapoolse täiendusena asendasin vaarikamoosi hapu-marmelaadi tükkidega.
Viimast saab kaupluse magusaosakonnast nimelt selle nime all osta.
Väiksem probleem tekkis biskviitpõhja küpsetamisega.
Valasin taigna nagu õpetatud ahjuplaadile laotatud küpsetuspaberile.
Küpsetuspaber aga otsustas tänutäheks end krimpsu vedada. Võibolla pidanuks ma ahjuplaadi õliga määrima, et tagada küpsetuspaberi parem liibumine?
Aga sedakorda oli midagi muuta juba hilja - nii, et pidin taigent sellel lokkival paberil võimalust mööda ühtlaseks siluma.
Mingil määral see õnnestus, kuid pärast 12 minutit kestnud küpstamist jäid paberi „lainetel“ olnud õhemad taignakohad siiski muredamad.
Kartsin, et biskviitpõhi rullikeeramisel lihtsalt murdub, mis tähendanuks minu kokkamisürituse sedakordset kuulsusetut lõppu.
Õnneks, osalt võibolla täidisest immitseva niiskuse mõjul seda ei juhtunud ja kõik sai kenasti korda.
Tulemus oli maitsev, võibolla pisut liiga magus – kuid see vist on rullbiskviitide ühine omadus
