Pidasime oma soojas riietuses selle tunnikese kuidagimoodi palavas troopikamajas vastu. Pikalt seista harjumatu ju. Pärast loengut kui hr Turovski oli kõigile kohalviibijatele soovinud head draakoniaasta algust, tegime umbes tunnise jalutuskäigu tukkuvas ja inimtühjas loomaaias.
Kogu selle tiiru tegemise juures nägime õues vaid mõtlikku kängurut, närviliselt edasi tagasi patseerivat tiigrit, ühte elevantsi, hooldajatädi, ahviperet, hobuseid ja paari mõnuga suplevat hüljest ja kõige lõpuks ka värskes õhus uinakut tegevat metsanotsut.
Veeleinde arvestamata, sest neid ei oskakski nagu loomaaia pärisasukateks pidada.
Ja ikkagi on loomaaias alati meeldiv jalutada.
Võtsime Svetaga kogunisti jutuks arutada, et kas ei peaks me
