Tallinn – Keila – Nõva – Keila - Tallinn
Sõitsid: Guido, Svetlana.
Ilm enamasti pilvine kuid sademeteta +20
Seekordse sõidu eesmärk oli märksa praktilisem kui tavaliselt.
Nimelt on meil plaan teha väike seenretk.
Kohaks valisime seekord seeneliste poolt armastatud Nõva kandi metsad.
Ja saagiks pidid ilmselt saama männiriisikad mis männimetsaga kaetud luideteil peaksid hästi kasvama.
Mõeldud, tehtud – ämbrid-korvid kaasa ja aidaa metsa.
Väljasõit kell 9.00, Valliku jätame koju - mis teda ikka puukidele söödaks vedada...
Sõitsime nagu harilikult selles suunas – läbi Keila, mööda Paldiski ja Vana Haapsalu maanteed.
Jätnud selja taha Padise kloostri varemed tegime peatselt pöörde paremale Nõva suunas.
Hea üllatusena avastasime, et ka viimased 9 kilomeetrit Nõvani on saanud asfaltkatte.
Kohe me Nõva keskusesse siiski ei sõitnud, vaid pööraseime asula piirilt paremale Rannaküla suunas.
Sõitnud seda, nüüd samuti asfalteeritud teed 1,5 km tegime pöörde vasakule väiksemale teele mis viib RMK Peraküla telkimisalale.
Veel 2 km ja leidsimegi paraja paiga meie ürituse edukaks õnnestumiseks.
Männimetsaga kaetud endised rannaluited on nimelt see koht kus männiriisikad kasvada armastavad.
Ja me ei pidanud oma lootustes pettuma.
Vaevalt tunniga ammendasime võimalused seeni kuhugi panna, kõik ämbrid-korvid said kuhjaga täis. Ainult metsik kogus ründavaid põdrakärbseid oli väga tüütu.
Kell tiksus juba lõunatundi ja nii me seadsimegi sammud Peraküla telkimisalale kus lõkkeplatsi ääres ka lõunalaua katsime.
Enne kojusõitu tahtsime teha veel tutvust kuulsa Nõva Puukirikuga. Esmapilgul lihtne ülesanne osutus aga ootamatult keeruliseks, kuna me lihtsalt ei leidnud seda kirikut.
Olime harjunud nägema kaugelt kõrget kirikutorni, või siis vähemalt pruuni teadetetahvlit tee ääres mis meile otsitava kätte juhataks.
Kuid mida polnud seda polnud.
Pidime juba alla vanduma, kuid siis ikkagi märkasin tuttavat teatetahvlit.
See oli kinnitatud ühe eramu aia külge – mitte postide otsa nagu harilikult.
Seepärast see meil nägemata jäigi.
Nüüd leitsime tagasihoidliku puukiriku kerge vaevaga.
Tagasihoidliku, kui mitte arvestada seda, et tegu on ühe vanima puukirikuga eestis.
Põikasime läbi veel ka Rannakülast ja Rannaküla sadamast ning võtsime nüüd juba kindlalt suuna kodu poole.
Teekonna pikkus umbes 170 km
Комментариев нет:
Отправить комментарий