Et miks on nii, et näiteks Saksamaal võib koer kui pereliige järgneda oma peremehele peaaegu ükskõik kuhu - meil aga ilmuvad üha uues keelusildid järjekindlalt linnaparkidesse, rääkimata juba kohvikutest või kaubanduskeskustest?
Miks ei võiks siseneda vajadusel kaubakeskusesse, kui on tarvis külastada lemmikloomapoodi või teha pikemal jalutuskäigul puhkepaus kohvikus? (ma ei mõtlegi, et koeraga peaks niisama lusti jalutama supermarketis või käima toidupoes)
Ilmsesti ei pea siin süüdistama kohviku või poepidajaid. Nad talitavad lihtsalt nii nagu arvavad enamusele klientidele meeldivat.
Miks siis ei meeldi meie inimestele koer avalikus ruumis?
Künofoobia?
Kindlasti.
Kuid haigusliku koertekartuse all kannatab Wikipeedia andmetel 1,5-3,5 % elanikkonnast.
Ehk siis keskmiselt kaks ja pool inimest saja inimese kohta.
Ma millegipärast arvan, et seda ei ole küllalt ühiskondliku arvamuse kujundamiseks.
Koerad on ohtlikud ja hammustavad inimesi?
Jah kindlasti on.
Vastavalt statistikale hammustavad koerad Eestis inimestaastas umbes 1200 korral.
Ehk siis saab hammustada umbes üks inimene tuhandest elanikust.
Kuid ma pole veel kordagi kuulnud, et keegi oleks kohvikus hammustada saanud.
Ilmselt ei ole ka see põhjus mis üldist koerakeeldu põhjustab.
Koerad reostavad?
Jaa, tõenäoliselt on see suur probleem - kuid ma ei ole veel kunagi näinud kaubakeskuses või kohvikus kakavat või pissivat koera.
Jah - koerad ajavad oma asja haljasaladel, kuid on ju olemas lemmiklooma pidamise eeskirjad mis kohustavad koeraomanikku oma lemmiku järelt koristama.
Kõik koeraomanikud ei korista.
Jah ei korista.
Kõik inimesed ei lähe ka õiges kohas üle tee või ei viska kommipaberit prügikasti.
Kas see peab olema kuidagi seaduskuuleka kodaniku vastutada?
Või karistatakse koeraomanikke sovjeedi kombel põhimõttega, et " Üks kõigi kõik ühe eest?"
Veel versioone?
Kohaliku omavalitsuse lemmikloomapidamise eeskiri ei luba koeral siseneda kohvikusse, parki jne?
Sellist keeldu ei ole.
Koeraga avalikus kohas ringi liikumist keelavad sanitaareeskirjad?
Pole sellist eeskirja.
Minuteada on koeraga keelatud viibida kohas kus valmistatakse toitu, kuid kellegi kööki me ju ei kipugi?
Ei jää mul muud järeldada kui, et tõenäosus, et koer põhjustaks avalikus kohas rihma otsas ohtu kellegi elule, tervisele ja varale on tühine ja eeltoodud põhjendustega ei saa õigustada lauskeeldude sisseviimist.
Tegelik koertevihkamise põhjus on kinni meie rahva hetkearusaamades, toleransi ja empaatiavõime puudumises nende suhtes kellel on midagi teistmoodi kui "õigel meie inimesel".
Primitiivseim reaktsioon on agressioon, vihkamine soov ärritajat hävitada.
Ja nii vihkame me jalgrattureid, liibukates suusatajaid, jeebiomanikke, neid kes tasuvad kaupluses kaardiga, neid kes istuvad muru peal, taimetoitlasi, loomasõpru ja muidugi muidugi ka koerapidajaid jne jne.
Kõik nad on imelikud tolgused kellele tuleks kohe virutada ja ära keelata...
Selline vastik vabaks saanud orja mõtteviis, et kui vähegi saan siis keeran kellegile käki.
Kuda mudu siis alaväärsuskompleksis oma vabadust ikka paremini tunnetada?
Ja kirjutataksegi kaubuseid, halatakse meedias.
Näidatakse sejataga rusikat, provotseeritakse, lastakse õhupüssits, poetatakse mürgitatud palukesi
(kõik näited elust enesest, st Delfi uudisteruumist).
Sakslasel aga ei ole vaja kellelegi midagi tõestada.
Ja nii ulatataksegi esimese asjana kohvikusse saabunud kunde neljajalgsele saatjale veekauss.
Ja alles siis küsitakse mida peremees soovib?
Ja peremees soovib mõndagi, sest on meelitatud oma lemmikule osaks langenud tähelepanust.
Lihtne ju?
