Vähe pidulikum lõunasöök

Seda et otsustasime täna Svetaga lõunat süüa sellises kohas nagu "Cantina Caramba". Pidulikuks lõunasöögiks oli ka pisut põhjust, sest täna 12 aastat tagasi see oli kui me kuldsõrmused sõrme saime.
Parkisime auto, valisime lauakese ja asusime menüüd uurima.
Saime minutit 10 uurida kui tuli ettekandja ja teatas, et ta väga vabandab kuid ta peab meie laua ja veel ühe seltskonna istumisepaiga reserveerituks kuulutama.
Teine seltskond leidis omale uue paiga, meile aga sisult näidati ruumipuudusel ust.
Tore, tore mõtlesin, et teen esmaspäeval raipekarja pulbriks.
Ma KÜ esimees ja skandaalide korraldamine käpas.
Siis veel kord "Cantina Caramba" peab võimalikuks kliente nii teenindada.
Seadsime siis sammud teise kohta - Hispaania restorani "Manolte" Tabasalus.
Teine maailm. Meiele pakuti mugavamat lauda kuna olime koeraga ja vett (esimest korda eestis) vett koerale.
Aidati üleriided garderoobi paigutada ja tänan ja palun ja kuidas maitses...?.
Jootraha polnud jätta kahju ja tänusõnu sinna peale.
Ettekandja ei teadnudki, et päästis oma püüdlikkusega ka oma Kadrioru kollegi hakkimisest.
Selline lugu

Natsionalismist ja kohustustest

Helistas mulle neljapäeva õhtul majaelanik ja lubas meie st juhatuse peale politseisse kaevata.
Põhjus võttis sõnatuks. Nimelt olla küttesüsteemi rikke leidmiseks korterisse sisselaskmist palunud juhatuse liikmed julgenud suhelda kaebaja abikaasaga vene keeles.
Selgituseks niipalju, et mainitud juhatuse liikmed ei oska kuigi hästi eesti keelt ja et
juhatuse liige ei ole lepinguline töökoht millele kehtiks keelenõuded, vaid majarahva poolt valitud ühistu esindaja.
Paraku ei külasta rahulolematu korteriomanik ühistu koosolekuid ja ei osale valimistel.
Kuigi see on tema kohustus.
Aga rahulolematust teiste poolt valitutega on muidugi taevani.
Ma ei oleks sellest vahejuhtumist kirjutanudki kui see poleks olemuselt  niiii ürg eestilik