24.09.2013

Kuidas me aega ja raha raiskame

Liig liigne demokraatia tööprotsessi korraldamises on selgelt kuradist. Kõik sumbub mölasse...

Selle tõdemuseni jõudsin jälle ja jälle järjekordsel pikal koosolekul. Koos on hulk inimesi, igalühel oma tööülesanded ja seega ka mõneti vastandlikud huvid. Boss A soovib toodete kvaliteeti tõsta tootekohaste abinõudega tootmisprotsessis. Boss B nõuab aga taga paindlikkust ja tõestab, et kõige parem tootmisvahend on universaalne selline. Kuna kummalgi osapoolel pole veenvat ülekaalu järgneb lõputu hõljumine kusagil vahepeal, lõputute reorganiseerimiste, ümbertegemiste ja parandamistega.
Tagajärjeks on see, et kuigi kõik teevad palehigis tööd, rebivad hääled kähedaks, amortiseerivad sootumaks kümneid klaviatuure - söövad pidevale parendamisele tehtavad kulutused ja ümberkorraldused nii kvaliteedi kui viljakuse.
Triviaalne - tootmises ei või olla demokraatiat, rühmatöö ei tekita sünergiat, toimib vaid diktaat ja ühe idee domineerimine.
Halb otsus on parem kui lõputu otsuste puudumine