Ei suuda minagi hoiduda kommenteerimast hr Igor Rõtovi ettepanekut vähendada töötajate aastapuhkust poole võrra.
Noh, et siis tuleb rikkus õuele ja 5% majanduskasv on tagatud.
Ma muidugi saan aru, et see ettepanek on lihtsalt provokatsioon teema tõstatamiseks - kuid ikkagi mõtleks, et kas 14 täiendavat tööpäeva aastas toovad soovitud resultaadi?
Rohkem tehtud tööd, rohkem valmistatud toodangut, rohkem pestud põrandaid, rohkem müüdud vorsti jne jne?
Kõik on õige aga tõhusust, nagu professorid ütlevad tööviljakuse tõusu ei ole. Me ei saa rikkamaks me lihtsalt suurendame käivet rohkema resursi kulutamise arvelt.
Jaa jaa, inimese töövõime on ka resurss, rääkimata sellest, et vähema puhkamise arvelt mõned majandamise valdkonnad nagu meelelahutus, turism jms saavad hoopis pärsitud.
Suuremat lisaväärtust on vaja teenida mitte rohkem rabada.
Milles siis asi?
Asi on võimetuses konkureerida turul kus tehakse tasuvat tööd. Tootearendused, disain, kõrgtehnoloogiad, automatiseeritud tootmine jms.
Aga miks oleme me võimetud?
No lihtsalt sellepärast, et meie eesti ettevõtjate teadmised ei küündi sinnani.
Probleem ei ole palgatööliste väheses tööajas vaid juhtkonna suutmatuses kõrge tööviljakusega tegevust korraldada.
Senini pole seda vaja olnud, sest ettevõtet kasvatada sai ka meie tööjõu odavust kasutades.
Aga enam ei saa, sest keegi pole nõus sentide eest tööd tegema.
See mis tõi meid siia - ei vii meid enam edasi. Kuldsed sõnad hr Presidendilt
Mis siis teha?
Ega muud kui riiklikul tasemel soodustada kõrge lisandväärtusega tegevusvaldkondi ja anda rohkem võimalust noortele.
Kust saada raha?
No näiteks kinnisvara maksustamisest või maksude restruktureerimisest perspektiivikama ettevõtlusvaldkonna kasuks. Seisev raha peaks olema luksus ja näiteks panganduse või kinnisvaraäri suhtes võiks rakendada korralikku tulumaksu?
Noh, et siis tuleb rikkus õuele ja 5% majanduskasv on tagatud.
Ma muidugi saan aru, et see ettepanek on lihtsalt provokatsioon teema tõstatamiseks - kuid ikkagi mõtleks, et kas 14 täiendavat tööpäeva aastas toovad soovitud resultaadi?
Rohkem tehtud tööd, rohkem valmistatud toodangut, rohkem pestud põrandaid, rohkem müüdud vorsti jne jne?
Kõik on õige aga tõhusust, nagu professorid ütlevad tööviljakuse tõusu ei ole. Me ei saa rikkamaks me lihtsalt suurendame käivet rohkema resursi kulutamise arvelt.
Jaa jaa, inimese töövõime on ka resurss, rääkimata sellest, et vähema puhkamise arvelt mõned majandamise valdkonnad nagu meelelahutus, turism jms saavad hoopis pärsitud.
Suuremat lisaväärtust on vaja teenida mitte rohkem rabada.
Milles siis asi?
Asi on võimetuses konkureerida turul kus tehakse tasuvat tööd. Tootearendused, disain, kõrgtehnoloogiad, automatiseeritud tootmine jms.
Aga miks oleme me võimetud?
No lihtsalt sellepärast, et meie eesti ettevõtjate teadmised ei küündi sinnani.
Probleem ei ole palgatööliste väheses tööajas vaid juhtkonna suutmatuses kõrge tööviljakusega tegevust korraldada.
Senini pole seda vaja olnud, sest ettevõtet kasvatada sai ka meie tööjõu odavust kasutades.
Aga enam ei saa, sest keegi pole nõus sentide eest tööd tegema.
See mis tõi meid siia - ei vii meid enam edasi. Kuldsed sõnad hr Presidendilt
Mis siis teha?
Ega muud kui riiklikul tasemel soodustada kõrge lisandväärtusega tegevusvaldkondi ja anda rohkem võimalust noortele.
Kust saada raha?
No näiteks kinnisvara maksustamisest või maksude restruktureerimisest perspektiivikama ettevõtlusvaldkonna kasuks. Seisev raha peaks olema luksus ja näiteks panganduse või kinnisvaraäri suhtes võiks rakendada korralikku tulumaksu?
