Haritud kodanikud on riigi tulevik.
Või... kas ikka alati on?
Kas on seda gümnaasiumilõpetajad keda saab palgata vaid trantsportööliseks või nõudepesijaks, põhjusel, et nad lihtsalt ei oska midagi?
Või lugupeetud noored kõrgkoolilõpetajad, kes vaevalt saanud kätte diplomi ühinevad valjuhäälse kooriga mis nõuab nende kõrge harituse kohest kõrget kinni maksmist?
See, kas subjekti haridusega käib kaasas ka sellega võrdeline tegevuse efektiivsus pole enam oluline.
Meil on vahva vägi humanitaar ja haldusspetsialiste, kes kõik analüüsivad, juhivad, õpetavad, koolitavad, uurivad, koordineerivad, diskuteerivad, kureerivad, ja nii edasi ja nii edasi...
Tulemuseks on põhjapanevad järeldused - nagu näiteks, et hambaravi on kallis, et töövõtjad tunnevad end kriisi tingimustes
