27.10.2011

Mitte sentigi raha juurde sellisele haridusele...



Haritud kodanikud on riigi tulevik.
Või... kas ikka alati on?
Kas on seda gümnaasiumilõpetajad keda saab palgata vaid trantsportööliseks või nõudepesijaks, põhjusel, et nad lihtsalt ei oska midagi?
Või lugupeetud noored kõrgkoolilõpetajad, kes vaevalt saanud kätte diplomi ühinevad valjuhäälse kooriga mis nõuab nende kõrge harituse kohest kõrget kinni maksmist?
See, kas subjekti haridusega käib kaasas ka  sellega võrdeline tegevuse efektiivsus pole enam oluline.
Meil on vahva vägi humanitaar ja haldusspetsialiste, kes kõik analüüsivad, juhivad, õpetavad, koolitavad, uurivad, koordineerivad, diskuteerivad, kureerivad, ja nii edasi ja nii edasi...
Tulemuseks on põhjapanevad järeldused - nagu näiteks, et hambaravi on kallis, et töövõtjad tunnevad end kriisi tingimustes 

ebakindlat või, et rahval pole piisavalt raha, et tervislikult toituda.
Eile lugesin uudist uuringust mis  tuvastas, et odekolonni joovad üle neljakümneaastased elu hammasrataste vahele jäänud mehed.
Kes küll oleks seda võinud arvata?
Jah ja muidugi teame me kõik Saaremaa silla tugisammaste toimest väinamere hüljeste hingeelule ja arutleme tõsiselt tuulikute mõjust konnade paljunemisele.
Kõik on vahva – kui muidugi maha arvata asjaolu, et see lugupeetud seltskond on võimeline siiski vaid materiaalseid vahendeid kulutama.
Ma ei soovi sugugi vaenata meie lugupeetud humanitaareliiti – kuid ma nendin jonnakalt, et riigikassase ja inimeste rahakotti toob  täiendust siiski põhiliselt tootev tegevus.
Eesti on allhanketöö maa.
Konkureerime selles plaanis aasia riikidega, kus tööjõud teadagi on veel palju odavam, kliima soojem ja tootmiskulu selle võrra väiksem.
Ainus võimalus sellises konkurentsis võitjaks tulla on omada tublimaid oskustöölisi, targemaid tehnikuid ja andekamaid insenere.
Kas meil on selle ülesande täitmiseks sobiv  kutseharidussüsteem?
Kas meie koolilõpetajad soovivad omandada elukutseid tehnika ja tootmise valdkonnas?
Kahjuks on vatus ei.
Me peame hoopis plaani kuidas oskustööjõudu välismaalt siia meelitada.
Lubage nüüd küsida kellele siis kuulub meie riigis tulevik?
Käputäiele "vaimuvägilastele"?
Võõrtööjõule?
Mul ei ole midagi selle vastu, et õpetajad saaksid oma töö eest korralikku palka kuid tuimalt raha juurde pumbata süsteemi mille tegevuse resultaat ei vasta minu arvates rahva ja riigi huvidele ?
No ei näe mõtet

2 комментария:

  1. Segane jutt. Miks on õpetaja süüdi ministeeriumi tegematajätmistes?

    ОтветитьУдалить
  2. Paraku kehtib maailmas selline kollektiivse vastutamise printsiip.
    Milles näiteks on meie bussijuht viletsam soome ametivennast?
    Milles on tema süüdi?
    Aga palka saab ikka nii nagu ettevõtja mõistab majandada ja rahvas jaksab maksta

    ОтветитьУдалить