Noh nii 30 km raadiuses kesklinnast?
Ja nii, et ei läheks vastuollu kellegi maaomaniku privaatsussooviga?
Tähistatud metsarajad
Tähistatud metsarajad
Alguseks võtame lahti sõber RMK kodulehe.
Siit võimalikud kandidaadid:
Kuna me tahame saada piskut harivat elamust või lihtsalt füüsilist koormust käimise näol siis jätame eraldiseisvad lõkkekohad ja telkimisalad mängust välja.
Puhkealade kaart asub siin: http://www.rmk.ee/files/PA_kaart_tallinn.pdf
Esimene kandidaat: Metsanurme-Üksnurme ajaloo- ja loodusõpperada (8,5 km)
Tundub kõige perspektiivikam. Tõsi,Valliku lühikeste jalakeste jaoks küll pisut pikk ja tundub ka, et looduses halvasti tähistatud. Vaatame kas õnnestub leida täpsemaid andmeid
Teine: Tädu õpperada.
Looduses halvasti tähistatud, nõrga suunatajuga inimene võib ise seda märkamata astuda mööda mõnda rajaharu suvalises suunas õpperajalt minema.
Mitte puukoosluste huvilisele erilisi vaatamisväärsusi ei ole.
Läbitud 2 korda, Koer sai sealt paar puuki selga.
Kolmas: Keila-Joa park
Väga ilus koht ja vaheldusrikas maastik. Mere poole suundudes saab jõe vasakul kaldal, mööda kõrget orgudega lõhestatud kaldapealset liikuda umbes 700 m. Seejärel lõpeb rada aiaga. Seal taga elavad need kes kallasraja seadusest midagi ei tea.
Paremkallas on perspektiivikam ja vaheldusrikkam.
Siia jäävad ka endise Keila – Joa mõisa (Schloß Fall) erinevas lagunemisjärgus varemed. Liikuda saab paremkaldal umbes 1,2 km.
Seejärel lõpeb rada kaldal jällegi rikaste loodusnautlejate koloonia aiaga.
Ilus koht. Eriti sügisel. Puuduseks on paraku see, et oleme seal jalutamas käinud väga tihti.
See on meile nagu „valvejalutusrada“.
Neljas: Valgjärve loodusrada. See mis algab Järveotsa Järve äärest Läänemaa kandis.
Siiani külastamata, tundub vaga paljulubav, kuid selleks korraks liiga kaugel
http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/puhkealad/tallinna-umbruse-puhkeala/1357
Ja lõpuks Harku rada:
On kevadest - sügiseni suuresti reserveeritud tervisesportlastele. Talvel aga ainult suusatajatele.
Nii, et kui te liibukates jalgrattaväntaja või jooksuharrastaja ei ole – siis võidakse teie töllerdamist rajal krõbeda sõnaga ära märkida.
Siin on näide agressiivsest tervisespordist.
Kuid pole hullu – jalutaja jaoks on Harku metsas kõik ülejäänud teed ja rajad peale tähistatud „peamagistraali“.
Mõisad
Jalutamiskoha kandidaatide hulka võiks arvata ka näiteks mõisad.
Muidugi seame külastatavale objektile teatud nõudmised:
Mõisapark peaks olema enamasti säilinud ja hooldatud.
Mõisahoones soovitavalt miski ekspositsioon.
Ja tähtsaim - mõis peaks olema avatud üksikkülastajale ilma eelneva kokkuleppeta.
Kõige selle eest võib ju natuke maksta ka.
Kõige selle eest võib ju natuke maksta ka.
Teeme lahti hr Valdo Prausti suurepärase mõisaportaali, selekteerime välja praeguse harjumaa mõisad (141 mõisa).
Välistame kaugemate valdade mõisad, (51 mõisa).
Siis samuti Anija valla mõisad mis on kas hävinud või „kõvas“ eravalduses.
Sama Harku Valla mõisad kus selgub, et jalutada polegi eriti kuskil.
Seal on küll uhke Vääna mõis, kuid mõisa hooned ja park kuuluvad Vääna algkoolile, millise töökad kojamehed võõraid territooriumil näha ei soovi.
Kuid Keila vallas pole perspektiivikaid objekte.
Samuti Kernu vallas - välja arvatud Laitse loss ja Pubi. Asutus pretendeerib ilmselt mõningasele elitaarsusele ja on seetõttu pühapäevahommikuse väljasõidu jaoks vähesobiv.
Kiili vallas on samuti üks külastajaid ootav asutus. See töötab kui seminarikeskus ja külalistemaja. Jalutuskohaks sellele kes ööbida ei taha, jällegi sobimatu.
Raasiku vallas ei rõõmusta meid samuti miski.
Rae vallas, säilinud ja eksponeeritavaid objekte ei ole.
Saku valla Kurtna mõisa abihoones asub Mootorrattamuuseum. Peaks olema avatud:
Kuid asjaolu, et hinnad on ära toodud endiselt kroonides, paneb kahtleme kas ka ülejäänud info on enam aktuaalne?
Saku mõis. Suur, hooldatud park mitme tiigi ja uke peahoonega. Tõsi, oleme seal paaril korral juba käinud.
Pargis asub ka uhke peahoone kus pakutakse mitmesuguseid peo ja seminari korraldamise teenuseid. Samuti saab osaleda ekskursioonil mõisa ruumidesse.
Mõisal on väga põhjalik kodukord ja kõik peab olema „ainult nii“ ja „kooskõlastatud“.
Tundub seepärast ebasõbralik.
http://www.sakumois.ee/ee/reeglid
Tundub seepärast ebasõbralik.
http://www.sakumois.ee/ee/reeglid
Saue vald:
Saue mõisas asub mitmekülgne majutus ja peokorraldusasutus. Samuti tehakse ettetellimisel ekskursioone. Kõik vahva, ainult et pühapäevajalutajale see ei sobi kuna kogu tegevus toimub eelneva registreerimise alusel ja on kättesaadaval ilmselt ainult suurematele gruppidele.
Rohkem vallas külastuseks huvipakkuvaid ja avatud mõisakomplekse ei ole.
Ka Tallinna linnas on külastamiseks hästi sobiv mõisapark.
Tuntud kui Glehni park Nõmmel.
Tõsi, jalutada saab seal vaid kevadest sügiseni.
Tuntud kui Glehni park Nõmmel.
Tõsi, jalutada saab seal vaid kevadest sügiseni.
Talvel läbivad metsa suusarajad, millede servaski kõndimine pole soovitav.
Vasalemma vald:
Paraku ei midagi huvipakkuvat.
Viimsi vald:
Ainukeses mõisas paikneb Eesti Sõjamuuseum.
Mõis on ümbritsetud suure ja avara, jalutuskäikudeks sobiliku pargiga.
