Tallinn - Varbola - Tallinn
Guido, Svetlana ja Valli
Ilm Tallinas üksikute pilvedega, kuid mida lõuna poole seda pilvisem. +20
Väljasõit kell 12
Sõitsime mööda Pänu maanteed umbes 50 km, seejärel pöörasime varbola asula suunas,
läbisime asula ja liikusime sama teed pidi edasi veel umbes 4 kilomeetrit kuni jõudsime paremat kätt jäänud parklani.
läbisime asula ja liikusime sama teed pidi edasi veel umbes 4 kilomeetrit kuni jõudsime paremat kätt jäänud parklani.
Parklast kulges rada üles väikesele kõrgendikule millel asubki kõrge kivivalliga ümbritsetud linnus.
Seda valli läbib kivine väravakäik, mille kaudu me pääsesime linnuse hoovile.
Väravakäik on väljakaevatud alumine osa muinasaegsest väravakäigust. Käik oli muinasajal arvatavasti pealt laega kaetud ja nõnda kõrge, et ratsamees mahtus läbi sõitma.
No näiteks nii:
Vabandan asjatundjate ees oma Photoshopivigurite eest.
Aga umbes nii ma seda oma vaimusilmas ette kujutan. Veel võime kujutada endale ette linnusehoovi mis oli ümbritsetud kõrge paekivist müüriga. Ja korralikku küla linnusehoovil, koos kõigi abi ja majandushoonetega.
Tõepoolest, see muinaseesti linnus oli ümbritsetud kivimüüriga!
Tõsi, mitte küll sellise mõrdiga laotuga, nagu võiks esmapilgul arvata, vaid niinimetatud kuivmüüriga.
See tähendab, et kivid olid asetatud lihtsalt ilma seguainega sidumata üksteise peale, kasutades seina suurema püsivuse huvides ilmselt palkidest „armatuuri“.
See mida me täna näeme kõrge ringvallina on tegelikult mahavarisenud müür.
Rohkem kui pool kilomeetrit sellist valli!
Tõsi vedada ei tulnud ilmsesti kaugelt – materjal võeti siitsamast künka jalamilt ja kaevati nii ühtlasi vallikraav linnuse ümber.
Kuid ikkagi – kui palju tööd tuli teha!
Ja töökäsi linnuses tegelikult jätkus. Arheoloogide arvates on linnuseõuel väikeste künkakestena jäljed rohkem kui kaheksakümnest ahjuasemest, mi viitab üsna arvukale alalisele elanikonnale.
Jah - aga ei tahtnud ma oma targutustega lugupeetud ajaloolastelt leiba käst võtta!
Niisiis vaevalt olime astunud Svetlana ja Valliga läbi väravakäigu linnuseõuele kui vihmakraanid keerati lahti ja me olime esimese asjana sunnitud varju otsima.
Jõudsime jooksu pealt veel hetkeks kiigata sügavasse linnuse kaevu.
See on allasuunas ahenev umbes kümmekond meetrit sügav šaht.
Huvitav mismoodi siin veevõtmist toimetati?
Aeg läks, kuid vihmasadu ei mõtelnudki lõppeda, põigelnud oma pool tunnikest ühest varjualuset teise, olime sunnitud taganema auto juurde.
Ja vihmavaling lõppes!
Ju vist ei meeldinud taevataadile meie sissetung nii vägeva energeetikaga territooriumile.
Kell näitas hilist lõunatundi ja me taandusime enne kojusõitu väikesele piknikule kohalikul telkimisplatsil.
Viimati mainitu asub linnusest umbes 400 m kaugusel, teisel pool Rapla maanteed.
Teekonna pikkus umbes 120 km
Комментариев нет:
Отправить комментарий