30 aastat algkooli lõpukellast

Nii ongi.
Ja vaatamata, et on möödunud põlvkonnajagu aega, mäletan hästi viimast klassikaaslastega koos veedetud päeva. Jõudsime siis tagasi paaripäevaselt klassiekskursioonilt Lõuna-Eestisse.
Kui ekskursioonibuss oli peatunud koolimaja esise raudteeäärse tänava servas, võtsime me kõik oma kimsud kompsud ja kobisimie maha.
Ja läksimegi igaüks ise suunas, tabamata hetke tähtsust ja saamata aru et üks ajajärk meie elus oli jäädavalt lõppenud
Nüüd, kolmkümend aastat hiljem peatsin oma auto täselt samal kohal, sellesama tänava servas, sellesama koolimaja ees.
Tibutas vihma, võtsin hoogu hüppasin üle lombi kooliväravas ja olingi jalle sama vana hea maja ees kus olin üheksa aastat oma lapsepõlvest tarkust taga nõutanud.
Ja seal koolitrepil nad seisid.
Tubli paarkümend klassikaaslast.
Ainult kahte koolivenda ei tundnud ma kohe üldse ära.
Jaa... Põhjalikult renoveeritud koolimajas meenutab vanu aegu vaid mõni üksik nurgake.
Vastupidi oodatule on inimesed ajahambale tegelikult paremini vastu pidanud kui kivi, leidsin end oma klassikaaslastes ära tundvat ikka neid samu iseloomu ja temperamendinoote nagu vanastigi.
Pikk laud õlletoas, meenutused, igaüks rääkis pisut endast...
Ja nägemist! Järgmise korrani

Kord maa külmunud kord kärss kärnas

Pean veelkord nentima, et mõistel "rannailm" on minu jaoks depresiivne tähendus.
Kui tavalisel "eestimaa päeval" võib jalutaja -autosõitja end suht muretult tunda, siis palav suveilm toob endaga silmapilk kaasa väga tülikad kitsendused.
Esiteks on kõikjal murdu rahvast.
Ma ei räägigi kuhugi randa sõitmisest - lihtne peatus linnalähedase kaupluse parklas võib osutuda katsumuseks.
Ja isegi kui mitte randa...
Tegime täna tiiru ehitusmaterjalide kauplustesse, tagasiteel peatusime põgusalt Russalka juures. Ja nii ma need 20 eurot trahvi sain. Peatusin nimelt Parkla pirita tee poolses servas kus autosid seisis rodus, manööverdasin end autode vahele.
Tagasi tulles leidsin klaasipuhastaja vahelt kviitungi.
Krt ahvid, isegi kella panin ilusasti välja ja puha.
Muponautidel oli muidugi õigus, sest parkida seal nagu selgub ei tohi.
Olgu neil siis hea päev

Noh, et meie diplomaatiline "suursardell" rabavat palehigis....

Kuigi üldiselt ei viitsi ma Delfis ülesastujaid kommenteerida - siis teen täna ometi erandi. Meile hästi Tuntud hr J.Toopepuu võtab kõvasti sõna Tartu rahu teemadel.
Noh, et meie diplomaatiline "suursardell" rabavat palehigis selle nimel, et meie kodumaad põlisvaenlasele maha parseldada.
Ja seda kõike võimul olevate kommunistide, "jokkijate", elamislubade müüjate, "Ärmatajate" ja muidu "ebamoraalsete värdjate" toel.
Jõuab isegi põhiseaduse 54. punktini ja lubab kui vaja jõuga "platsi puhtaks" teha.
Ja kommenteeriv rahvas on muidugi nõus.
Tore on.
Kuid isegi siis kui jätta kõrvale asjaolu, et ülesastujal Tartu rahu piiride kehtestamiseks ühtki mõistlikku ettepanekut ei ole - peab nentima, et kui tulevad valimised siis hääletab söakas platsi puhtaks lööjate vägi joonelt eelmainitud "sardellide", "kommude" ja "Ärmatajate" poolt.
Miks? Lihtsalt sellepärast, et neil pole muud, nende seisukohast mõistlikku võimalust.
Egas nad ometi sotsdemmide - või siis hirmus mõeldagi keskerakonna poolt ei hääleta?
Marginaalsete rahvusradikaalidele antud hääl oleks aga kadunud praeguse  koalitsiooni jaoks ja kingitus opositsioonile.
Eks saavad esineja(d) sellest ju ise ka aru.
Ja milles siis delfi loo point on?
Kas tõesti ainult odavas soovis "lehte" pääseda?
Aga tundub, et nii ongi..