Kortermajade turvalisus. Infopäev

Et ma endiselt KÜ esimees, sai käidud kuulamas politseiametnike ja korteriühistute liidu esindaja vastavasisulisi ettekandeid.
Ütlen ausalt mulje jäi kurb.
Küll püüdsid kaks politsedaami rääkida oma tööst ja koostöövajadusest kogukonnaga - kuid ikka ja jälle katkestati neid irooniliste või lihtsalt teemast mööda repliikidega.
No ei oleks oodanud.
Ei soovi meie inimene teist inimest kuulata. See tundub nagu punase niidina läbivat meie "ühistukultuuri".
Kuulatakse ainult ennast, armutakse oma püüdlikult salvavata püüdvatesse repliikidesse, ja korratakse neid üha uuesti, et taaskord nautida ära panemist.
See nüüd minu subjektiivne arvamine muidugi, ma lihtsalt ei oodanud...
Eks iga algus on raske ja kuskilt peab ju alustama

...Et justnagu kevad ja justnagu ei ole.

Taaskord talv. Oleks siis, et tuli sügisel päris talv ja jäi aprillikuuni. Aga ei, Mingi kidumine, et justnagu keevad ja justnagu ei ole.
Auto pesin eile puhtaks.
Asjata.
Käisin Pirital.
Seal sadas lund ja oli lagane.
Meie juures oli kuiv ja puhas.
Pärast pesin uuesti autot.
Loll.
Hommikul oli meil ka vett ja soppa pahkluuni.
Uus nädal algab uute (vanade) plaanidega.
Kuidagi palju tööd on praegu,Peab seda asja üritama täpsesse päevakavasse panna. Mitte, et nii rohkem jõuaks, rohkem selleks, et oleks vähem kõhklusi-kahtlusi ja eri teemade vahel visklemist.
Õhtul hakkan jalgrattaid dekonserveerima.
On teised määrdekihi ja koormakatte all rõdul tudumas.
Kaks ratast on mitmendat aastat juba seal ja tõenäoliselt tuleb hakata roostega võitlema.
Et kas külm ei ole rattaga sõita?
Ega ma veel sõidagi, asi selles, et tuleks meie maja uues jalgrattagaraazis panna paika jalgrattahoidjad. Täpset vahemaad kahe raami vahel ei oska ma ilma eksperimendita määrata.
Kasutada mingit euronormi on liiga raiskav, sest ruumi on vähevõitu.
Selleks mul jalgrattaid vaja ongi.
No ja otsustasin nüüd veidi elukombeid muuta ka. Öelda ei loomsetele raasvadele, arvata oma ratsioonist välja liha ja piirduda ainult kanafilee ja kalaga. Leiba-saia ka võimaluse piires vähem süüa. Vaatame, algas asi kohe pühaduseteotusega ( eile üksmees alles grillis Rakvere Viinereid )
Suurem probleem on süüa lõunat väljas, sest selle piirangu alla ei pruugi söögikoha menüü mitte mahtuda

Vaatad aknast, et on kevad...

Aga külm on saadananahk. Öeldakse küll, et pole halba ilma on vilets riietus - aga kuidagi ära tüütama hakkab enda vattidesse mässimine.
Ja üldse talvine kodus kükitamine ja köögis vaaritamine on ennast ammendanud ja hing ihkab uut avarust.
Käisin vahepeal Meremessil.
Jaa avarust seal jätkub.
Fantaasiale siis.
Aga kallis.
Ma ei ütleks, et surelikule mootorpaadi soetamine üldse ülejõu on... aga küll on see millestki loobumise ja valikute teema.
Aga vägev.
Muus osas poleks soodanud, et matkaautod meremessi kaup on.
Aga on.
Ega vist ilmaasjata neid "maismaajahtideks" ei kutsuta.
Paraku on nii, et kõik hobid maksavad raha ja raha saab tööd tehes ja hirmsasti tööd tehes pole sul pärast lusti enam hobitada.
Elu on rikaste pärijate päralt.
Kui su töö ja hobi muidugi kokku ei käi.
Mmm...
Siin on oma olemise üle mõtlemise koht.
Aga paraku on liiga palju ameteid mis küll vaevalt kellelegi hobiks olla võiks.
Hobi-kassapidaja.
Hobi-keevitaja.
Hobi-kirurg...
Krt kuhu selle aruteluga nii jõuda võib.
Muuseas anarhistide ideaalmaailmapilt oligi läinud sajandi algupoolel selline, et inimene on vaba valima endale ametit. Täna kingsepp homme kokk.
Siis jõuame otsaga jälle kirurgini.
Ok  keegi võib ju tahata?
Aga kas haig... õigemini siis ohver ka tahab?
No olgu pikk jutt s... jutt
Vaadake parem pilte