Tallinn – Keila – Linnamäe – Pürksi – Saare – Pürksi – Linnamäe – Haapsalu – Ääsmäe – Tallinn
Guido, Svetlana ja Valli.
Ilm: Väga pilvine kuid sademeteta +10, külm tuul
Selle sõidu sihtkoht sai otsustatud alles viimasel hetkel ja eeltöö tuli mul teha kihku-kähku umbes tunni jooksul enne väljasõitu.
Ainus eelmise nädala kestel vaagitud sihtpaikadest mille kohta mul vähimatki ettekujutust polnud.
Lisaks viskasin pilgu ka Haapsalu linna kodulehele, et leida mõnda mõnusat paika lõunasöögiks.
Leidnud tervelt 35 erinevat varianti oletasin, et isegi kui me peenemad restoranid välja jätame (metsast ja koeraga me vist ei passiks selliste interjööriga kokku) leiame me siiski endale sobiva söögikoha.
Igaks juhuks printisin välja ka toitlustusasutuste nimekirja.
Teele!
Väljasõit 12.20, umbes pooletunnise peatusega Big Match showl kus kodanik Valli vastutahtsi suguvendi vaatamas käis.
Matkaraja alguskohta sõitsime mööda Vana–Haapsalu maanteed linnamäele ja sealt edasi Pürgsi asula servani kust pöörab tee Saare mõisa suunas. Mõis, ühtlasi ka muuseum on kenasti korda tehtud ja mõisa juures on ka parkla.
Matkarajani jõudmiseks sõitsime Saare mõisa parklast mööda, edasi sama teed pidi veel umbes kilomeetri, kuni teise, väiksema parklani.
Siin tähistab infostend matkaraja algust.
Kõndinud vaid paarsada meetrit jõudsime esimese linnuvaatlustornini.
Puidust vaatlusetorn on ühekorruseline, umbes 4 meetrit kõrge, ajahambast räsitud.
Tornilt leidsime ka julgustava teatetahvli mis teatas meile, et üles ronimine on lõbu omal vastutusel.
Üleval vaateplatformi piirde küljes on puust kast milles asub vaatluspäevik, õigemini midagi külalisteraamatu taolist.
Et, käsil on oktoobrikuu teine pool, ei näinud me liikumas linde.
Edasi jätkub matkarada osaliselt laudteena ja veel umbes kolmesaja meetri kaugusel asub teine, kõrgem vaatetorn.
See on kahekorruseline ja näeb kõvasti „värskem“ välja kui esimene.
Kõndinud veel pisut jõudsime roostikuraja algusesse.
See ilmselt matkaraja pikim, umbes 800 meetrit pikk lõik kujutab endast korralikku laudteed mis läbib madalas vees tihedat rannikuroostikku.
Roostikurada lõppes väikese metsatukaga.
Läbinud selle, leidsime end põlluteelt mis kulges tagasi Saare mõisa juurde. Mõisast nagu me mäletame on umbes kilomeetrijagu igavat kruusateed tagasi parklasse kuhu olime jätnud oma sõiduki.
Kell näitas hilist lõunatundi, pisku näljatunne tuletas end meelde.
Sestap kulgesime nüüd otsemaid Haapsalu kesklinna, vaimusilmas juba rikkalikust menüüraamatust endale meeldivat rooga valides.
Suundusime kõigepealt otsejoones Aasia kööki esindava söögikoha manu.
Leidsime selle olevat suletud, olgu et kättesaadav info väitis justkui vastupidist.
Olgu siis, otsisime edasi vanalinnast. „Central“ nimeline restorani uksel seisis silt, et asutus täna reserveeritud. Edasi mingi söögikoht, samuti silt „pühapäeval suletud“,
Üle tee söögikoht – kinni ilma mingi seletuseta, järgmine asutus „suletud 16 okt“, edasi järgmine „suletud alates 5 septembrist“ ...
Ainsa töötava toitlustusasutusena tuvastasime „Kohvitoa“, kuid sinna oli keelatud koera kaasa võtta.
Purunäljastena jõudsime tunnikese pärast lõpuks„Peetri Pizza“ ukse taha, valisime menüüst lihtsad „Seljankad“,paar saiakest ja kohvid
Rahvast siin liikus, võtsime meiegi tellimuse esitamiseks sappa.
Aga Võta näpust – Seljanka oli otsas ja saiakesi alles vaid üks
Kaalusin juba mõttes, et kas mitte ikkagi Tallinna sööma sõita, kuid otsustasin viimases hädas tellida Pizza.
Hädas sellepärast, et kiirtoit üldiselt ei klapi meie maailmavatega.
Aga olgu, selle-eest saime pool pitsat õhtusöögiks koju kaasa võtta.
Paraku kulutasime kogu selle jahmerdamise peale tublisti aega ja kaotasime sellega võimaluse Haapsalus ringi jalutada.
Sellest oli tegelikult kõige rohkem kahju. Haapsalu prestiiz turismilinnana langes minu silmis madalamaks kui muru.
Ma saan kõigest aru, pole hooaeg, kriis, puhkepäev jms. – kuid olukord, et turistil pole suures linnas vaata et muud võimalust süüa saada kui, et pargis poest ostetud vorstijuppi närida...
Krt see pole normaalne.
Lohutuseks tegime väikese tiiru inimtühjas Paralepa rannas, vaatamata varasele kellaajale kippus tiheda pilvituse tõttu juba hämarduma
Kojusõit mööda uut Haapsalu maanteed oli kiire ja vahepeatusteta, koju jõudsime 19.10
Teekonna pikkus 280 km
LOCZPWEJ
LOCZPWEJ
Комментариев нет:
Отправить комментарий