20.12.2011

Vastuseks kõigile jõuluvihkajatele...

Leian jonnakalt, et see on aasta ilusaim aeg.
Aeg mil tullakse pereringis kokku, nauditakse hüva rooga, sooja tuba ja lähedaste soojust.
Aasta on mööda saanud, oleme teinud palju tööd ja elanud üle mitmedki katsumused.
Kuid meie saime hakkama ja oleme jälle siin - kõik koos, verivorstilõhnases toas, küünlaleegi valguses.
Me ei kiiruusta klaaside kokkulöömise ega toostide lausumisega.
Me lihtsalt oleme sel õhtul.
 Ja aeg voolab ise uuete aastaringi tegemiste, rõõmude ja murede poole.
Et mis tähtsust  omistan jõulupühadele olemata ise kristlane?
See polevat ju meie püha?
Siinkohal vaidlen vastu.
Püha on ajastatud kokku täiesti reaalse ja objektiivse sündmusega.
Nimelt on 25. detsember lihtsalt
esimene pikem päev pärast talvist pööripäeva.
Juba muistsetest aegadest on inimene tähistanud seda päeva kui valguse võitu pimeduse üle, kui uue aastaringi algust.
Nii ka vanad eestlased.
Tuba pidi jõuluööl valge olema, sest koos elavatega tulevad seda püha tähistama ka lahkunute hinged.
Nimelt sellest traditsioonist põletame me jõuluajal küünlaid.
Ja kolistada ega muud lärmi ei tohtinud mitte teha enne kui aastavahetus käes.
Ikka sellepärast, et hingi pidulauast mitte eemale peletada.
Nii valitseb meilgi jõulurahu.
Aga kaua oodata ei tulnud, sest aasta vahetuski tollal 24.- 25. detsembri ööl.
Ja tehakse mürtsu ilutulestiku näol ka meil, ainult et esimese jaanuari esimestel minutitel.
Nadalase lahknemise tänasega on põhjustanud hilisemad korduvad kalendrireformid.
Jõulud ei ole eriliselt paganlik püha.
Paganausu jumalaid võidi sel päeval küll usinasti kummardada, kuid sündmuse enda ajendiks on siiski täiesti konkreetne ja kõigile universaalne astronoomiline põhjus.
Jõulud ei ole ka vaid kristlik püha
Kristlus võttis selle pööripäeva – aastavahetuse tähistamise kasutusele samuti kui õnnistegija sünnihetke ehk uue ajastu sümboolse alguse.
Jasaadi selline eeskuju paganliku Rooma riigi „Sol in victus“ pidustuste tähistamisest.
Sol in victus, e tähenda aga samuti muud kui „võitvat päikest“ – ikka sedasama valguse võitu pimeduse üle, ehk siis lihtsalt pikemaid ja valgemaid päevi pärast pimeduse võidukäiku.
Ei ole jõulupüha  reserveeritud ei kristlastele ega paganatele.
Nii kutsungi kõiki üles sööma ja jooma, niipalju kui keegi aga tahab ja siis veel natuke.
Ja see ei ole pelgalt õgardlus vaid muistne rituaal millega palutakse õnne oma kotta ja küllust toidulauale

Комментариев нет:

Отправить комментарий