20.03.2012

Koeraga poodi...

Ega tegelikult ei lähe küll.
Mitte, et mulle läheks oluliselt korda koeravihkajate piripillitsemine.
Ei lähe lihtsalt sellepärast, et käime poes reeglina asja pärast ja lisaks veel koera kantseldada oleks liiast.
Mingi riidetüki ostmine on tavalisert ränk töö pooleks päevaks, omalegi tüütu - mis ta siis veel koerale võib olla?
Toidupoes seda enam.
Laome korvi kiirelt kõik mis vaja ja minekut.
Koer oleks seal vaid tüliks.
Hoopis teine tera on söögikohad.
Need asutused jäävad teele ikka siis kui käime puhkepäeval väljas jalutamas.
Koer mõistagi on meiega.
Ka söögikohas.
Üldiselt pole see probleem.
Ainult paaril korral on sõna võetud, et koeraga meid siin näha ei taheta.
Sellise vastasseisu aegsaks vältimiseks olen püüdnud söögikohta ette helistada ja koeraga saabumiseks luba küsida.
Aga igakord see pole võimalik, kuna ühte või teise kohta sattumine pole alati ettekavatsetud.
Aga loodan edaspidigi salliva suhtumise peale



Комментариев нет:

Отправить комментарий