On meil ikka inimesi küll

Kuidagi ei tahaks nii ilusal kevadpäeval kirjutada negatiivse alatooniga postitust.
Aga ikka näed.
Ruulivad ju meil munapaanika ja "pepusaade".
Mingi halenaljakas massipsühoos, lähevad kanamunad
paarkümmend senti kallimaks - siis on vaja neid õgida nii, et higipull otsaees, vägisi, et aga saaks need paar senti odavamalt, mis sest et muidu munasõber ei ole, aga, et saaks ikkagi veel odavamalt.
Kaupmeestel rõõmurõngad silme ees sellistest ostjatest...
Hõika aga maha, et peldikupaber või kingaviks lähevad kallimaks ja lambukesed ostavadki kõik tilgatumaks.
Arvestades nende hüsteeriate mõõtmeid, leian, et põhimõtteliselt on tegu läbi veste rumalukeste rahakoti laastamise rünnakuga riigi julgeoleku vastu.
Arvan, et selliste kuulujuttude sünni vastu peaks huvi tundma asjaomane ametkond.
Ja "Pepusaade" on veel hullem kui munapaanika.
Sest see mida kinolinalt või teleekraanilt näed ei ole midagi muud kui keskmise vaataja vaimse taseme peegelpilt.
Autorid, ei produtseeri sellist toodangut mitte oma rumalusest vaid lihtsalt sellepärast, et just see müüb.
Ja mina naiivselt arvasin, et veidrate inimeste ja tolade  laadal pööblile  näitamine on jäänud kaugesse keskaega.
Tühjagi...