Korraline koosolek

Ongi paari kuu jagu vett eelmisest ühisturahva kogunemisest merre voolanud.

Väljas on soe ja hinges on ... kev....

Kevad.

Kellel on ja kellel mitte.

Kätte on jõudnud aastaaruande kinnitamise aeg.

Koosolek algaab rahumeelselt ja üksjagu igavalt revisjonikomisjoni aruande ettelugemisega.

Jaa, esimees tegi, esimees ostis, esimees kulutas...

KU-kulutas !

„Netševooo sebeee“, venitab üks kurja näoga tädike mõtlikult ja pahaendeliselt.

Aga muidu on kõik rahulik, revisjonikomisjoni esinaine loeb monotoonselt oma pika ja igavavõitu ettekande lõpuni.

Nüüd on esimehe kord end õigustada ja tehtud otsuseid põhjendada.

Ja härra Hjalmar alustabki punktikaupa.

„Ühistu telefoniarve on suur sellepärast, et mõnikord tuli teha rohkem kui kümme ametikõnet päevas“.

„Arvetele on lisatud kõneeristused“.

„Kes ei usu võite telefoninumbri alusel tuvastada, kõne saaja ja selle, et see ei ole minu eratuttav“, teatab esimees Hjalmar enesekindlalt.

„Kantseleitarbed“,  jätkab Hjalmar, „kantseleitarbeid on ostetud vastavalt vajaduste...“

„TEIE!!!“ Käratab kurja näoga tädi, korraga üliagressivselt, „tepeate arvestama, et see on meie raha!!!“

No tegelikult pole see röögatus nii ootamatu midagi.

Härra Hjalmar pole lihtsalt oma inimene ja kõik mis ta teeb on juba ette halb ja patune.

Hjalmar on eestlane majas kus 80% elanikke räägib emakeelena vene keelt.

Hjalmaril on vaikne hääl ja vene keelt räägib ta üsna kehvasti.

Kuid olgem objektiivsed – mitte selle eest ei vihka vene mammide aktiiv Hjalmarit.

Esimehe suurim kuritegu oli see, et ta julges elutarku ja kõiketeadvaid matroone pisarateni alandada ja alatult üle kavaldada.

Lugu ise oli järgmine:

Ühel hilissügisesel õhtupoolikul helises uksekell.

Ukse taga seisis meie korteriühistu hiljutivalitud juhatuse eesimees Hjalmar Kadakas.

„Tere õhtust!“ tervitas ta viisakalt.

„12 Detsembril toimub ühistu liikmete koosolek“, tõin teile tutvumiseks koosoleku päevakorra ja majandustegevuse aastakava projekti“, jätkas esimees asjalikult.

„Pange palun oma allkiri siia, et olete need materjalid kätte saanud...“

Kirjutasin alla, soovisin Härra Hjalmarile head õhtut, ja viskasin paberipaki peeglilaua alla riiulile unustasingi need sinna...

Ja justnimelt nii käitus ka enamik teisi korteriomanikke.

12 detsembri üldkoosolekul läks kõik kui lepase reega – rahvas hääletas majanduskava vastuvõtmise poolt ja ruttas tagasi oma poolelijäänud koduste toimetuste manu.

Jaanuari alguses kommunaalmaksete arvet saades tabas seda muretut rahvast aga õudne üllatus:

Kõik kulutused olid tõusnud ja seda tunduvalt.

Arve tiksus sinna 200 Euro tuuri...

Ja alles nüüd otsisid värisevad käekesed peeglilaudade alt need esimehe käest saadud paberipakid.

Ja seal seisiski majandusaasta tegevuskava projektis mustvalgelt:

Signalisatsioon  xx EUR

Töötasud           + xx EUR

Remndifond       + xx EUR...

„ Eiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii“, kõlas haavatud ürglooma möirgena kümneis mõtteis....

Kodanikud lihtsalt  polnud viitsinud enne isegi vaadata millele nad alla kirjutasid.

Ja mis võib ühele endast kangesti lugu pidavale vene inimesele rohkem solvav olla kui, et tal nii vot avalikult „nahk üle kõrvade“ tõmmati?

Ja süüdistada pole kedagi, sest allkirja aastakava kättesaamise kohta ja poolthääle koosolekul andsid nad ju ise...

Järgnes stseen mida kirjeldasin oma jutukeses „Erakorraline Koosolek“

Aktiivsete mammide katse erakorralisel koosolekul revanši saada lõppes nende veelkordse alanduse ja hoopistükkis kulutuste suurenemisega.

Madaamide saavutatud mõtlematu otsus tõi kaasa leppetrahvi, kuid ei tühistanud majanduskavas sätestatut.

Ja nii nüüd oligi esimees Hjalmar vana vaenlane ise.

Pöördume nüüd tagasi korralisele koosolekule, mis areneb edasi kaootilise „revolutsioonistsenaariumi“ suunas.

„Maksed turvafirmale leppetrahvi tasumiseni jätkuvad ja samuti tuli meil tasuda signalisatsioonisüsteemi demonteerimise eest“, jätkas esimees.

„Jutt on summast umbes 500 eurot“

Eiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii !

„See ei saaa niiiii kallis olla !!!!“

„Kes lubas trahviiii makstaaa???“ Kõlas nüüd kümnest suust hädakisa.

„Ise otsustasite ju!“ Pareerib esimees.

Eiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii!

„Las maksab selle trahvi omast taskust kinni!“ Nõuab aktiiv.

„Valime uue esimehe!“ Läheb kurja näoga tädike otserünnakule.

Jaaaaaaaaaaaaaaaaaa!

Uuuue! Kõlab toetuskoor

Kuid koosoleku juhataja ei ole nõus, sest sellist päevakorrapunkti pole ette nähtud arutada.

Ja,  et rahva tähelepanu asjalikumas suunas suunata paneb juhataja ette hääletada majandusaasta aruande kinnitamise üle.

Eiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii !

Ja kirja lähebki:

Koosolek ei kinnita majandusaasta aruannet.

„Valime uue esimehe!“ asub kuri tädike kangekaelselt uuesti ründama.

Jaaaaaaaaaaaaaaaaaa!

Ja kuna aastaaruanne on tagasi lükatud, teebki esimees Hjalmar ootatava avalduse tagasiastumise kohta.