25.08.2012

Brügge - Zoetermeer - Delft - Kinderdijk - Amsterdam - Volendam



Väljasõit Brüggest umbes kell 9 hommikul. Sõit ilma eriliste peatusteta läbi Rotterdami, Zoetermeeri samanimelisesse hotelli.
Hotelli ümbrus on turismi seisukohast täiesti ebahuvitav kuid selle eest asub see koht enam vähem "Hollandi keskel" ja on seega arvestades meie edasisi plaane kasulik.
Esimene sihtkoht oli kunagine rikas kaubalinn Delft. See jalutuskäik on meil "sügavalt pärastlõunane" mis tähendab shoppamisvõimaluste tunduvat piiratust.
Sarnaselt Rootsiga on madalmaades jälgitav tendents, et peale kella viit õhtul
panevad kõik poekesed ja ärid üksmeelselt uksed kinni ja kõik. Kaasa arvatud toidukauplused. Täiesti arusaamatu mil viisil varustab sealmaal end inimene kes viis päeva nädalas kaheksast viieni tööl on?
No õnneks ei kehti üleüldine vaikus Delfti raekoja platsil ja kohustuslik külmkapimagnet saab kenasti ostetud.


Linn ise - kena, väikesed suurte akendega hästi korralikult hooldatud majad, paar kanalit mis jaotavad linnakese saarekesteks.
Raekoja platsi palistavad üsna luksuslikud hooned.
Väikese linna kohta isegi väga luksuslikud - mis annab kahtlemata tunnistust hiilgavast minevikust.



Järgmise hommiku sihtkohaks oli Kinderdjik tuulikutepark. Navigaator tõi meid kenasti kohale, parkimine maksab siin 5 EUR ja veel 2.50 eest üürisime kaks jalgratast.
See tuulikutepark on midagi vabaõhumuuseumi taolist. Üsna suur, kuid väiksem kui me arvasime.
Tuulikud, kõik peale ühe on eravalduses ja külastajad sinna sisse ei pääse.
Otsustades teatetahvlite ja eemaldatud tiivakatete järgi on tegu küll autentsete kuid mittetöötavate 18 sajandi tuulikutega .


Järgmise külastusobjekti suhtes oli meil mitneid kõhklusi. Kas sõidame Amsterdami või Rotterdami?
Hollandlased ütlevad, et Haag valitseb, Rotterdam töötab ja Amsterdam puhkab.
Meie hotell Zoetermeeris asus põhimõtteliselt Haagi eeslinnas, Rotterdam hulga päikeses säravate kõrghoonetega oli meile juba silma jäänud...
Otsustavaks sai asjaolu, et Amsterdami lähedal oli meil veel üks objekt vaadata.
Niisiis Amsterdam.
Olin palju kuulnud Amsterdamist, Euroopa "jalgrattapealinnast" kus autoga ilmvõimatu liigelda ja parkimiskohta leida.
Ütleme kohe, et see on liialdus. Soovi korral saab sõidetud ja pargitud.
No võibolla on raske siis kui tahate teatud kindla maja ette parkida...
Aja kokkuhoiu mõttes ostsime kahetunnise giidiga ekskursiooni Amsterdami kanalitele.Jaa.
Palju erinevaid ujuvvahendeid on siin pargitud, väikesest pargist kuni päris suurte alusteni.
Kanali mõõtmes suurteni muidugi.
Suuremad alused olid kohandatud elamuteks, mõned üsna luksuslikud sellised.
Selline elamutüüp olla giidi sõnul olnud populaarne pärast II MS kui elamispinda Amsterdamis nappis.
Raskused möödusid kuid ujuvelemud jäid. Tänaseks päevaks on sellisest elamust saanud midagi eksklusiivset.
Paatelemu hind pidi aga algama miljonist eurost.


Ja jalgrattaid on Amsterdamis (nagu ka Hollandis üldse) tõesti palju.
Uued ja vanad, varustatud kõikvõimalike lisaviguritega ja ka sellised milledest põõsad juba läbi kasvanud  on.  Jagrattavargused on tõenäoliselt tavaline nähtus, ju vist sellepärast on vähe näha korralikke sõiduriistu.  Keskmnine jalgratas on keskmiselt romu.
Giidi sõnul urgitsetakse Amsterdami kanalitest igal aastal välja ca 10 000 jalgratast.
Ja jalgratturid on kohati hästi ülbed, jalakäijad põgenevad alatasa nende nõudliku kellatilistamise peale. Liiklusviisakus jalgrattur vs jalakäija näib Hollandis üldiselt kehvasti toimivat.
See on omaette teema millest kirjutan vast eraldi.


Volendam ja Edam.  Umbes 20 km Amsterdamist, üks suurem, teine väiksem tuntud oma juustu ja heeringa poolest. Näib, et kogu asula olemine on üles seatud turistide teenindamisele. Volendami kaldapealne on üle külvatud väikeste kõrtside, suveniiripoodide ja fototöökodadega. Viimased on omaette nähtus, sest pakuvad turistile võimalust poseerida traditsioonilises Hollandi kostüümis.


Naiste kostüüm on tuttavlik a-ala tuhkatriinu, mees näeb aga välja nagu Türgi janitšari ja Doni kasaka ristsugutis.
Ainult, et puukingades millegipärast...
Millegipärast ma ootasin Hollandi rahvariidelt pisut euroopalikumat väljanägemist või nii.
Proovisime ära ka traditsioonilise heeringavõileiva.
Ei maitsenud ausaltöelda, heeringas oli miskis magusas marinaadis, minu maitsetunnetus on pisut teistmoodi kasvatatud.
Ja oligi päev läbi - mis muud kui tagasi hotelli ja teki alla.





Комментариев нет:

Отправить комментарий