Sattusin huvitavale materjalile...

Juhtumisi Youtubes ringi vaadates jäi silma film mille pealkirja võiks vene keelest tõlkida nii:
"Teine löögiarmee, Vlassovi reedetud vägi".

Tegemist on vähetuntud ja vastuolulise episoodiga II MS ajaloos, üsna hirmutavalt iseloomulikuga tolle aja kontekstis.
Selle venekeelse filmi sisust väga lühidalt:
1941 aata talv, nõukogude vägedel on just õnnestunud peatada Wehrmachti edasitung Moskva suunal.
Stalinile ja tema kaaskonnale tundub, et on aeg alustada üldpealetungi , et sõjaõnne lõplikult enda kasuks pöörata.

Üks sellistest löökidest on plaanis anda Leningradi blokeeriva saksa armeegrupi "Nord" vastu...
Operatsiooni enda taktika kavandati sarnaselt Blizkregile mille idee on sügavale vastase tagalasse kiiluv rünnak, kõigi jõududega kitsal, kõigest paarikilomeetrisel rindelõigul.
Kaks sellist kiilu pidid alustama üheaegselt üksteisele vastu rünnakut põhjast Ladoga järve poolt ja lõunast Novgorodi suunalt.
Pealetungi tulemusena pidid "kiilud" kiilud kohtuma  Lybani  asula juures ja võtma sellisel viisil saksa armeegrupi kotti.
Ja kiiresti!
Luure tegemiseks olnud aega, armee varustamiseks ja väljaõpetamiseks samuti.
Suurtükiväele anti vaid veerand vajalikest mürskudest...
Ja milleks?
Kas võis kõigi aegade suurim väejuht seltsimees Stalin eksida?
Rünnata tuli kohe, viis padrunit mehe kohta ja "vperjot", hurraaaa !!!!

Operatsioon algas 1942 aasta Märtsikuus, nagu plaanitud kahe üheaegse rünnakuga saksa positsioonide vastu. ...Üle miinivälja vööni lumes, suurtükiväe toetuseta, otse saksa kuulipildujate tulle.
Nagu kirjeldab üks veteran, kuijunes välja saatanlik rutiin mil öösel toodi rindele üha uusi ja uusi üksuseid, hommikul algas rünnak ja tunni-poole pärast oli kõik läbi.
Kuna lumi oli sügav jäidki surmasaanud püstijalu lumme seisma.
Ja nii järgmistel päevadel ikka ja uuesti.
Kuid see oli vaid kurbmängu esimene vaatus.
Kohutavate kaotustega õnnestus 2. Löögiarmeel tungida 40 km sügavusele saksa tagalasse.
Siin pealetungi hoog rauges ja laskemoonapuuduses armee sattus ise sakslaste piiramisrõngasse.
Algas nälg, söödi nahkesemeid ja puukoort.
Nõukogude kõrgem armeejuhatus andis käsu piiramisrõngast, tagasi omade juurde välja murda ja võtta kaasa ka kõik tsiviilisikud päästmaks neid saksa okupatsiooni eest.
"Päästmine" tähendas kindlat hukku, sest kihutas  tuhanded kodudest välja aetud näljased inimesed saksa relvade turmtule alla.
Lõpp.
Peaaegu kõik nad jäidki sinna Novgorodimaa metsadesse ja soodesse.
Nad unustati.

Neid sündmusi kirjeldav temaatiline galerii:_____________________

Enamust neist isegi ei maetud, kolletavad kondid vedelevad tänapäevani laiali mööda soid ja metsi.
Sest kõik nad olid reeturid, argpüksid ja nahahoidjad.
Nii otsustas nõukogude parteitruu ajalooteadus.
Sest kuidas teisiti nimetada inimesi kes ei täitnud suure juhi ja õpetaja käsku, vaid lasksid end argpükslikult tuhandete kaupa maha nottida?
Just selline lõpplahendus teeb sellest loost minu meelest ühe II MS traagiliseima episoodi.
Aga 2. löögiarmee komandör kuulus kindral Vlassov pääsest tapatalgust terve nahaga.
Ta läks sakslaste poolele üle ja sai tuntuks kui kurbkuulsa  POA ehk "Vene Vabastusarmme" looja.
See aga on juba teine jutt...