12.04.2013

Kuidas teha korterelamus jalgrattagaraazi?


http://blogs.olin.edu/studentblog/2007/03/laundry-day.html
No näiteks nii nagu siin
http://blogs.olin.edu/studentblog/2007/03/laundry-day.html 
Liikumine nagu teada on tervise pant ja jalgrattasõit üha enam populaarsust koguv liikumis ja liiklemisviis.
Kuid jalgratast, eriti kui neid on peres mitu on vaja ka kusagil hoida.
Korteris...jah hädaga muidugi saab, kuid hea lahendus see kindlasti pole.
Samas on meil keldris kasutamata, aastaringselt köetavad, lukustatud, valgustatud ja küllaltki avarad ruumid.
Minu ettepanek oleks järgmine:  Kohandada üks sellistest ruumidest, näiteks I trepikoja keldris, majaelanike jalgrataste  aastaringseks hoiuruumiks.
Kulud kannaks mõistagi selles ruumis oma jalgratast hoidvad majaelanikud.
Kui meid oleks küllalt palju siis usun, et see kulu ei tuleks liiga suur.
Niisiis selleks, et saada ligikaudset ettekujutust sellise ettevõtmise vajalikkusest ja võimalikkusest avasin KÜ kodulehel vastava küsitluse. Ja otse loomulikult ootan teie ettepanekuid ja kommentaare siin selle loo all

Esinesin vaat sellise pöördumisega majaelanike ees. Jalgrattahoidla, mõttetu tühjuse asemele.
Esinesin selle, tegelikult Svetlana pakutud ideega omamata tegelikult üldse mittemingit ettekujutust sellest, et kas mind ka keegi toetab või mitte.

Nüüd siis nädala möödudes, tean, et oman ühtaegu nii resoluutset vastuseisu kui ka toetust ja isegi valmisolekut sellesse ettevõtmisesse investeerida.
See viimane on kogu idee nurgakivi - me ei mangu ühistu raha vaid teeme ISE oma raha eest. 
Kui ühistu lubab muidugi.
Aga ühistul on raske mitte lubada. 
Kasvõi juba sellepärast, et kaks kolmest juhatuse liikmest toetasid ideed ja olid valmis osalema.
Kolmas liige, juhatuse esimees...olen aga mina ise ju.
Vormistasime asja ka vastava protokollitud otsusega.
Ruum.
Omame keldris mitut parasjagu suurt rohkem kui 20/m3  tühja ruumi, millistest on võimalik kahe täiendava metallukse paigaldamisega korraldada muust keldrist isoleeritud, eraldi sissepääsuga ruum.
See on meeldiv, sest kuna me ei pea midagi ehitama siis pole meil vaja ka teha kulutusi projekteerimisele ja hankida kooskõlastusi.
Raha aga siiski on vaja, kasvõi nendesamade metalluste, lukkude, aknatrellide, valgustite ja pisukese sanitaarremondi tarvis.
Vaja on üsna palju 1000 - 1500 EUR.
Väikeses seltskonnas korjanduse tegemiseks on seda üsna palju.
Mis edasi?
Teen oma ettepaneku teatavaks veel ka ühistu infostendi kaudu ja siis korraldan üldise tõsisema küsitluse teemal kas JAH või EI.
JAH klubiga võtame selle asja siis ette, teeme kuluarvestuse ja jaotame kulud.
Üks küsimus veel muidugi on - millisel viisil reguleerida osanike omavahelisi suhteid ja kuidas koguda raha?
Arvan, et siinkohal peame kaasama ühistut kui vahekohtunikku ja rahakasseerijat.
Umbes nii, et huvilised sõlmivad ühistuga lepingu...
Krt, ei tea kuidas.
Pean Gerly käest nõu küsima


Комментариев нет:

Отправить комментарий