Koeraga kohvikusse, parki, matkarajale?

Et miks on nii, et näiteks Saksamaal võib koer kui pereliige järgneda oma peremehele peaaegu ükskõik kuhu - meil aga ilmuvad üha uues keelusildid järjekindlalt linnaparkidesse, rääkimata juba kohvikutest või kaubanduskeskustest?
Miks ei võiks siseneda vajadusel kaubakeskusesse, kui on tarvis külastada lemmikloomapoodi või teha pikemal jalutuskäigul puhkepaus kohvikus? (ma ei mõtlegi, et koeraga peaks niisama lusti  jalutama supermarketis või käima toidupoes)


Ilmsesti ei pea siin süüdistama kohviku või poepidajaid. Nad talitavad lihtsalt nii nagu arvavad enamusele klientidele meeldivat.
Miks siis ei meeldi meie inimestele koer avalikus ruumis?
Künofoobia?
Kindlasti.
Kuid haigusliku koertekartuse all kannatab Wikipeedia andmetel 1,5-3,5 % elanikkonnast.
Ehk siis keskmiselt kaks ja pool inimest saja inimese kohta.
Ma millegipärast arvan, et seda ei ole küllalt ühiskondliku arvamuse kujundamiseks.
Koerad on ohtlikud ja hammustavad inimesi?
Jah kindlasti on.
Vastavalt statistikale hammustavad koerad Eestis inimestaastas umbes 1200 korral.
Ehk siis saab hammustada umbes üks inimene  tuhandest elanikust.
Kuid ma pole veel kordagi kuulnud, et keegi oleks kohvikus hammustada saanud.
Ilmselt ei ole ka see põhjus mis üldist koerakeeldu põhjustab.
Koerad reostavad?
Jaa, tõenäoliselt on see suur probleem - kuid ma ei ole veel kunagi näinud kaubakeskuses või kohvikus kakavat või pissivat koera.
Jah - koerad ajavad oma asja haljasaladel, kuid on ju olemas lemmiklooma pidamise eeskirjad mis kohustavad koeraomanikku oma lemmiku järelt koristama.
Kõik koeraomanikud ei korista.
Jah ei korista.
Kõik inimesed ei lähe ka õiges kohas üle tee või ei viska kommipaberit prügikasti.
Kas see peab olema kuidagi seaduskuuleka kodaniku vastutada?
Või karistatakse koeraomanikke sovjeedi kombel põhimõttega, et " Üks kõigi kõik ühe eest?"
Veel versioone?
Kohaliku  omavalitsuse lemmikloomapidamise eeskiri ei luba koeral siseneda kohvikusse, parki jne?
Sellist keeldu ei ole.
Koeraga avalikus kohas ringi liikumist keelavad sanitaareeskirjad?
Pole sellist eeskirja.
Minuteada on koeraga keelatud viibida kohas kus valmistatakse toitu, kuid kellegi kööki me ju ei kipugi?
Ei jää mul muud järeldada kui, et tõenäosus, et koer põhjustaks avalikus kohas rihma otsas ohtu kellegi elule, tervisele ja varale  on tühine ja eeltoodud põhjendustega  ei saa õigustada lauskeeldude sisseviimist.
Tegelik koertevihkamise põhjus on kinni meie rahva hetkearusaamades, toleransi ja empaatiavõime puudumises nende suhtes kellel on midagi teistmoodi kui "õigel meie inimesel".
Primitiivseim reaktsioon on agressioon, vihkamine soov ärritajat hävitada.
Ja nii vihkame me jalgrattureid, liibukates suusatajaid, jeebiomanikke, neid kes tasuvad kaupluses kaardiga, neid kes istuvad muru peal, taimetoitlasi, loomasõpru ja muidugi muidugi ka koerapidajaid jne jne.
Kõik nad on imelikud tolgused kellele tuleks kohe virutada ja ära keelata...
Selline vastik vabaks saanud orja mõtteviis, et kui vähegi saan siis keeran kellegile käki.
Kuda mudu siis alaväärsuskompleksis oma vabadust ikka paremini tunnetada?
Ja kirjutataksegi kaubuseid, halatakse meedias.
Näidatakse sejataga rusikat, provotseeritakse, lastakse õhupüssits, poetatakse mürgitatud palukesi
(kõik näited elust enesest, st Delfi uudisteruumist).

Sakslasel aga ei ole vaja kellelegi midagi tõestada.
Ja nii ulatataksegi esimese asjana kohvikusse saabunud kunde neljajalgsele saatjale veekauss.
Ja alles siis küsitakse mida peremees soovib?
Ja peremees soovib mõndagi, sest on meelitatud oma lemmikule osaks langenud tähelepanust.
Lihtne ju?

Päeva teema: Pahad koerapidajad

Ühtepidi ühinen delfi päevateema kommentaariumis  vastutustundetute koeraomanike aadressil avaldatud nördimusega, teisalt aga peab nentima, et keskmise inimese valmidus ja oskus arvestada teistega (ka koeraomanikuga)on nullilähedane.

Olen nõus seadus on seadus ja koer peab – kutsi enda tervise huvides olema jalutusrihma kaudu omanikuga ühendatud.

Kuid alati see ei aita.

Eriti käib see laste ja täiskasvanute kohta kes tahavad kutsuga lähemalt tutvust teha.

Meite mopsiga juhtub seda tihti, et tädike või titeke sirutab oma käe armsa ja kindlasti pehme särasilmse kutsu suunas.

Viga.

Pehmel armsal kutsil on välkkiire reaktsioon ja 42 teravat hammast.

Järsk liigutus koera suhtes võib teda ehmatada ja panna arvama, et tahate teda luau ja peni kaitseb ennast ainsal talle teada oleval viisil.

Koer peab olema rihma otsas.

Kuid ka rihma otsas koerast hoia palun eemale

 

 

Paraku on nii, et päris seaduslikult vist ei saagi asju ajada

Selleks, et peaaegu mistahes üritust käimas hoida pead sina korteriühistu esimees pidevalt tegutsema balanseerides lubatu ja lubamatu vahel, riskides  ületada oma volitusi ja jääda süüdi raiskamises.
Jälle oleme ühistuga jõudnud miskisse patiseisu.
Mis siis, et kõik on justkui vormistatud korrektselt.
Lubatud mullakoorma toomine meie haljasalale on jälle jäänud vaid lubaduseks.
Ametlikult on nii, et mistahes tehingu tegemiseks on vaja juhatuse otsust, otsuse tegemiseks omakorda aga kogutud hinnapakkumisi.
Langetatud otsus hakkab kehtima 10 päeva pärast protokolli avaldamist.
Paberil ilus.
Kuid otsitud, otsustatud odavaim pakkuja on jutumees ning tellimust ta parimal juhul  lihtsalt ei täida või siis selgub, et pakutud teenus maksab läbi "ettearvamatute ja ootamatute kulude" läbi oluliselt rohkem kui algses pakkumises kirjas.
Uueks otsustamiseks on aga vaja täiendavat pakkumist, juhatuse otsust ja 10 päeva...
Kui asi puudutab kosmeetilist laadi tubaseid töid või mis pisut halvem hooajalist tegevust on paariks ümberotsustamiseks aeg olemas.
Kui aga asi puudutab näiteks lõhkenud kanalisatsioonitoru või kevadtormi poolt ära rebitud katuseplekki - siis peab esimees olema see pealik ja komandör kes silmapilk kõik korda teeb.
Omamata selleks sealjuures rangelt võttes volitusi...
Ja ega selle mullakoormagagi aega ülearu ole, sest muru tahab külvamist ju.
No ja hakkasingi siis jälle ainuisikuliselt käske jagama

Väike väljasõit Tartumaale

Õigemini sellise väljasõidu plaan.
Maikuu lõpus on meil asja Tartusse.
Sõidame laupäeval, kohustuslik programm,  mõningase kraami ülikooli ühiselamust pealevõtmine pole teab kui aeganõudev.
Ühesünaga, et sõit ja päev tühja ei läheks peaks pisut ka turismiga tegelema.
Kuid kus?
Võiks tegevusraadiuseks arvata ca 40 - 50 km?
Elva kandis pole me veel käinud...
Aega kaks nädalat, vaja eeltööd tegema hakata

Teise maailmasõja lõpp Euroopas, Võidupüha

8.-9. mai 1945.a.

Meie naabritele nii oluline tähtpäev on tegelikult siiski sümboolne.
Suur sõda ei lõppenud punalipu heiskamisega Reichstagi katusele 1 mail, ega ka Sakslaste alistumisega Madalmaades 4. mail.
Ei lõppenud ka kapitulatsiooniaktide allakirjutamisega 8.-9. mail potsdamis.
Prahas kestis tšehhi patriootide ülestõus, 10-13 mail toimus sõjategevus veel õite mitmel rindel,
15. mail lõid saksa väeüksused veel lahinguid Sloveenias ja isegi veel 20. mail Friisi saartel.

"SS-i operatsioon Wervolf" . 

Tegelikult tuleks selle natsliku vastupanuliikumise organiseeritud tegevust pidada sõja jätkuks. Vastupanuliikumist oli plaanipäraselt üles ehitatud juba siis kui Hitleri jaoks polnudki asjalood nii väga kehvad.
Terroriaktid okupatsioonivõimude vastu kestsid kuuldavasti kuni 1950 aastani põhjustades lääneliitlastele rahuajaga sobimatuid kaotusi.
Ainult idas olid asjalood teisiti.
NKVD surus raudsel käel maha igasuguse vastuhaku

1. Mai

Tallinn – Roosna-Aliku – Paide – Türi – Laupa – Kurgja – Vändra – Vihtra – Jõesuu – Tori - Sindi - Reiu - Pärnu - Vana-Pärnu - Tallinn

Guido, Svetlana ja Valli.

Ilm: Vahelduva pilvitusega +13-15, tuuline

Varem plaanitud väljasõit Pärnu Jõele, kavandatult läbida jõelähedastel teedel allikatest kuni suubumiseni merre.