Tegelt ongi nii, et blogimine on paariks kuuks üsna unarusse jäänud.
Põhjus - triviaalne, enne puhkust on teadagi kiire-kiire (mul ju peale põhitööd veel ühistu kah koormuseks) ja kui siis puhkus käes siis lihtsalt ei viitsi midagi mõelda ega kirjutada.
Üldse on puhkusega nii, et alles siis kui see hakkab lõppema tunned, et lõpuks hakkad lõpuks justkui rakkest vabanema ja asjadele vabamalt vaatama.
Lihtsalt stressiallikas töö näol puudub.
Sellisel hetkel tunned reljeefselt, et töökoormus on elukvaliteeteedile pärssiv.
Kuid puhkus lõpeb ta tööd tegemised poevad igapäevaellu tasapisi tagasi.
Jah.
Sellega peaks kuidagi võitlema
Комментариев нет:
Отправить комментарий