21.09.2013

Milleks siis uskuda vandenõuteooriaid ja alternatiivajalugu?

Tõepoolest miks, küsib rahvaajakirjanik Delfis?

Arvan, et 90% juhtudest on eeltingimuseks harimatus.
Ja 10% kogemus, et mõne üldtuntud ajaloolise sündmuse tagamaad osutuvadki legenditruudeks.

No näiteks esimesel juhul usub hulk entusiaste muistse Atlantise kunagist eksisteerimist. Rohkem hoogu läinud Atlantoloogid mainivad koguni hämmastavalt detailseid üksikasju selle rahva ühiskonnakorraldusest või materiaalsest kultuurist.
Ja ei loe midagi, et selline teadus nagu laamtektoonika ei jäta ühtki šanssi üleöö uppunud kontinentide eksisteerimiseks.
Või siis teavad III Reichi konspiroloogid täpselt Natside Antarktikabaaside asukohta, rahvaarvu ja kogunisti natsiufo pardarelvade kaliibrit.
Ainult , et miks sellise tehnilise võimekuse juures oli vaja sõda kaotada - vaat sellele ei taha keegi sugugi vastata.
Teisel juhtumil kaevaski Shclieman välja Trooja ja Piiblilegendi vaarao Ramses II oli tõepoolest ajalooline isik.

Kokkuvõte on triviaalne.
Vandenõuteooriate tekkimise põhjusteks on vajadus anda  selgitus kõigele ümbritsevale ning inimlik loovus.
Kui midagi  ei saa seletada olemasoleva kogemusega siis mõeldakse puuduolev lihtsalt juurde  :)

2 комментария:

  1. Enamasti kehtib "Occam's razor" printsiip, et lihtsaim lahendus on õige. Konspiratsiooniteooriad kipuvad just vastupidi kõik lihtsad asjad uskumatult keeruliseks ajama. Ja alati on mõtet otsida motiivi, kellele see või teine sündmuste käik kasulik. Fakti, et konspiratsiooniteooriad täiesti ebaloogilised pole vist vaja üle rõhutada. Tegu justkui moodsa aja religiooniga, mis iseenesest ju konspiratsiooniteooriate esiema.

    ОтветитьУдалить