Nüüd siis koduvenelastesse suhtumise ümberhindamisest

Siis kommentaariks Meelis Kaldau Delfis ilmunud artiklile
Ei toimi monoetnilise rahvusriigi idee, ei toimi. Probleem on nagu öeldakse fundamentaalne.
meie põhiseadus ütleb:

Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade...

Reaalselt on rahvuse ja riigi huvid vastandlikud. Rahvuse huvi on keele ja etnose säilimine. Riigi huvi on tagada kõigi kodakondsete üksmeel ja heaolu. Riigis kus 30% elanikest ei kuulu põhirahvusesse kuid kehtib ühe rahvuse prioriteet pole ükski neist ülesannetest saavutatav. Meie venelased seostavad end eeskätt Venemaaga. Ja kelle muuga nad peakski, sest meie ju neid omaks ei tunnista? Võrdluseks ei pea vist ükski Šveitsi saksa keelt rääkiv kodanik end sakslaseks vaid ikka šveitslaseks.

Aga meie ei õpi teiste kogemusest tuhkagi