Uus tõejärgse ajastu aasta tulekul siis..-

 Misasi üldse on tõde? 

Tõenäoliselt see idee mis ühel või teisel ajahetkel on enamusele mugavam.

Ja reaalsus?

Reaalsus meie mõistes ei omagi tähtsust, sest näiteks Platoni järgi ongi reaalsed vaid ideed ning füüsiline maailm on mööduv ja ajutine.

See tähendab siis, et kui me loeme libauudist siis on just see vale reaalne ja jääb kestma ja pole üldse tähtis mis reaalselt juhtus (kui juhtuski üldse midagi). 

Sest tõde me lihtsalt ei kuule ja ei tahagi kuulda, sest see on liiga igav või ei meeldi meile muidu.

Ja me oleme selle maailmaga rahul

Nähtud: Jõuluturg Tallinna Raekoja platsil

Raekoja platsi jõulukuusk on tänavu eriti uhke. Tegime väikese jalutuskäigu vanalinna ja jõuluturule ja nagu meil ikka kombeks kinnitasime selle edusammu bokaali hõõgveiniga.

Silma jäid tänavamuusikud. Toompea vaateplatformil - müts maha selle esineja profesionaalse jatundelise "wihte Christmas" ees. Pisut eemal Aleksandr Nevski Katedraali külje all saime kuulda "Menja zasasala opasnaja tresina..." mida aeg-ajat refräänina ilmestajas esineja ebamaine ulgumine. All linnas seisis Mcdonaldsi seina äärs gitarriga onu kes oli lauluõli tarbimisest juba nii väsinud, et laulda enam ei jaksanudki ja pidas siis tundmatus pudikeeles monoloogi.

,

Nähtud: "Piparkoogimaania"

Põnev ja heameelt valmistav üritus lastemaailma Galeriis.

Heameelt, et ka meil piparkoogiküpsetamise traditsioone edendatakse.

Tallinn pole küll Aachen kus spetsiaalsetest poekestest printeneid aasta läbi osta saab, kuid uhke värk ikkagi.

Tõepoolest, kes ütles, et piparkook peab igav ja lapik olema?

Ka kolmemõõtmelised piparkoogid on võimalikud ja oh kui hästi veel!

Ma olen piisavalt uudishimulik, et see küsimus tähelepanuta jätta. Nagunii kavatsesin ise piparkoogitaigent teha. Uurin siis pisut ka ruumilise piparkoogiküpsetamise kohta-

Lisan mõne pildi lootes, et nende aromaatsete taieste autorid seda väga pahaks ei pane.

Rohkem teadust aga http://www.piparkoogimaania.ee/

Iseseisvusdeklaratsioon oli kõigile Eestimaa rahvastele

Võtan kommenteerida Otti Eylandti  artikli "Eesti Päevalehest"

Jah selline mees nagu Riho Terras leiab, et Eestis elavad inimesed peaksid olema ka "meie inimesed".

Kui juba selline mees nende mõtetega välja tuli ju siis on häda majas?

Ja tõepoolest youtubest leiab iga soovija materjali kus eesti kaitseväe mittepõhirahvusest reservist võtab sõna päevaküsimuste kohta. no näiteks nii:

https://www.youtube.com/watch?v=ZnvT_BkCyxI&t=508s

Me oleme koolitanud hea sõduri kes ainult teatud tingimustel on meile lojaalne.

No ma ei räägigi sellest, et kuulu järgi tahtvat vene rahvusest noormehed hoopis usinamalt eesti sõjaväes teenida kui eestlased ise...

Pmst ei tähenda see muud, et Kaitseväe juhataja on mures oma käealuste lojaalsuse pärast.

Kurat võtaks kes küll oleks võinud seda enne arvata?

Üha selgemaks saab see, et kivisse raiutud aluspõhimõte, et Eesti riik on vaid Eesti rahvuse säilimiseks on olnud ekslik. Riik peab ühendama, hoidma ja kaitsma kõiki kes on siin ja meiega.

Ainult siis on sellel riigil väljavaadet ellu jääda

Eestlane tahtvat end netist kustutada?

Tänane Ekspress avaldas loo, et eestlane tahtvat enda kohta käivaid otsinguandmeid Googleist kustutada.

Selline eestlase üldise olemisega kooskõlas jaanalinnu moodi iseloomujoon.

Ehkki mis krt pärast peaks ma end netis kuidagi eriliselt varjama?

Mina küll leian, et küberruumis kehtivad samad kombed kui päriseluski.

Oma nägu, huvi ja ametit ei peida ma mitte.

Viimase puhkusereisi pilte võite kah täitsa vabalt ja maksuta vaadata.

Aga pangakonto parooli ma endale otsaette ei kirjuta ja pilte vannitoast ei avalda.

Nagu ei jaga ma seda värki ka päriselus.

Milles probleem?

Viimane aeg oleks alustadada massilise Eestist väljarändeprogrammiga

Eeei te ei lugenud valesti. Piskult provokatiivne pealkiri vastavuses sotsiaalmeedia zanrireeglitega.

Sest olgem ausad - põllumajandus vajab täna viiekümnendiku sellest tööjõust mida läks vaja veel 50 aastat tagasi. Töömahukas tootmistegevus ei hakka konkurentsis hiinlaste väledate näppudega iialgi tootma äraelamist väärivat lisandväärtust. Tooraineid mille müügist muretult elada meil ei ole.

Ja kallist kõrgelt kvalifitseeritud tööd ei ole meil pooleteistkümnele miljonile inimesele mitte kuskilt võtta.

Siit lihtne ja üldse mitte provokatiivne järeldus - Eestimaal on ca 1,4 miljonit ülearust suud kelle jätkukestvaks toitmiseks meil tegelikult head plaani ei ole.

Kvantiteet tuleks ohverdada kvaliteedile.

Ideaalne kodanik peaks olema majanduslikult sõltumatu iseenda tööandja või riigiteenistuja.

See võib olla ülikooliprofessor või torumees, pole tähtis.

Küll professor juba jaksab torumehele väärilist tasu maksta.

Kes siis on ülearu?

Noh näiteks madalama sotsiaalse staatuse ja haridustasemega seltskond.

Maksumaksjad on nad kehvakesed ja saavad lõviosa riigipoolsete teenustena kohe tagasi, sest just neile on enamasti vaja politseid, esmaabi, abirahasid jne jne.

Sellest seltskonnast ei tule ilmaski ettevõtjaid, loomingulisi ega ühiskondlikult aktiivseid inimesi.

Küll aga on see tänuväärne elektoraat igat masti populistidele.

Siis milleks?

Las kulgevad EL avarustesse.

Ja nende probleemid kulgegu koos nendega.

Või kuidas teie arvate?

Eestlane kardab

Keegi pole "Rail Balticu" vastastest pole julgenud välja öelda selle vaenamise tegelikku põhjust ja ikka otsitakse ettekäändeid mis see meile ei sobi.

põhjus aga on enam kui lihtne - hirm muutuste ees.

Talupojamõistus hoiab kramplikult kinni kõigest harjumuspärasest, olgu, et see juba auklikuks kulunud ja ei toida?

Mida uut siis tooks see nokitud "Rail Baltic"?

Teen väikese hästi spekulatiivse prognoosi.

Esiteks pole see magistraal ise mitte mingi "muutus" vaid ainult eeldus millegi muutumiseks.

Ütlen kohe, et migrantidega koormatud ešelonid jäävad tulemata.

Meie vaene ja sita suusailmaga perifeeria on koos raudteega neile sama vähe ahvatlev kui ilma sellisetagi.

Tuleb juurde raudtee infrastruktuuriga seotud töökohti. Et magistraali põhiülesanne on kauba transiit, siis ei maksa karta, et selle raudtee ülalpidamine jääb vaid maksumaksja kanda. Tee liikluskoormus saab olema võrdelises seoses hooldusvajadusega.

Balti ruumi siseneb hulk tootmismahukaid Euroopa ettevõtteid mis siiani logistika probleemide tõttu on sellest hoidunud. Töökohti tuleb veelgi juurde.

Kujutage endale näiteks ette autotehast. Selleks, et tagada tootmisprotsessi sujuv toimimine on vaja kohale toimetada õigeks ajaks õige kogus detaile ja välja vedada valmistoodang. Maanteed pidi on sellise materjali mahu liigutamine tülikas ja kulukas (teede lõhkumisest ja keskkonnasaastest rääkimata). Meritsi transport eeldab mitmeid ümberlaadimisi ja ladustamisi . Lisaks on aeglane ja pole "ilmastikukindel".

Raudteeharu tehase territooriumile ja otsetee tellijani tundub suht ideaalne variant. Täna teele pandud rongitäis uhiuusi sõidukeid on homme juba Saksamaal autokaupluses.

Meie oma ettevõtted saavad täiendava konkurentseelise oma toodangu turustamisel. Meil siin kokku pandud moodulmaja polegi enam väga keeruline kuhugi alpiaasale vedada.

Majanduslikus mõttes näen mina seoses "Rail Balticuga" küll vaid plusse.

No aga elukeskkond?

Raudtee on strateegiline objekt, riik riigis ja kohalikul omavalitsusel, talupidajast rääkimata siin eriti suud paotada ei lasta.

Jah muidugi kohaliku inimese turvatunne saab riivatud, sest miski pole enam igavene ja kindel. Kui tulevikus on sinu heinamaad vaja manöövritee tarvis siis sinna see tee ka tuleb ja ära loodagi et sinuga selle üle üldse läbi rääkima hakatakse. Kui raudtee leiab et vedur peab ohutuse kaalutlusel viis korda vilet andma siis ei küsi keegi selleks omavalitsuse luba.

Külaidüll saab rikutud

Aga teistpidi muidugi...

Teistpidi on on "külaeluga" asjad nagunii ühelpool ja "maamees" kui nähtus saab endale koha vastavatud hiigelmuuseumis.

Moodne "maakas" saab tööl käima linnas ja kogukondlik, tasapisi eluviis, piiratud ruumis ei oma tema jaoks mingit mõtet.

Väiketalupidamine marginaliseerub suurtootmise foonil, ja peremees saab kord veel õnnelik olema, et saab oma võssa kasvanud heinamaa raudteele müüa.

Elu läheb edasi, tahame me seda või mitte.

Kahjuks ei kuluta me oma energiat selleks, et muutuvas maalimas kohaneda vaid üritame ikka õlekõrt ajalooratta kodaratesse pista

Eestile on kombeks üks president korraga

Õigupoolest miks üksainus?
Vanas Roomas näiteks valiti kaks konsulit kes siis olid mõnevõrra sarnaste volitustega nagu meie president. Ja kaks selleks, et nood teineteist kontrolliks.
Presidendi institutsioon on meil (peaks olema) olla nagu rahva usaldusisik, vahe ja ülemkohtunik ning nii öelda personifitseeritud "riik" protokolli tarbeks.
Selle viimase asjaga pole probleeme aga usaldusisikuks olemise ja vahemehe staatusega on küll asjad halvad.
Presidendi valimine riigikogus paneb presidenditoolile eksimatult võimupartei soosiku.
Sellega on ka asi kohe kaldus, sest olgu,et inimene loobub erakonnas tegutsemisest on ta ometi ruuliva maailmavaate esindaja ja ei või olla seeläbi vastuvõetv oponentidele.
Oleks loogiline valida presidenti otse rahva poolt, eriti austusväärsete ja armastatud persoonide hulgast?
Ka see ei sobiks, sest siis saaks püünele mõni populist või meediategelene kellele nagu kogemus näitab ei ole kahjuks tingimata omased ei riigimehelikkus ega vastutusvõime riigi tuleviku eest.
Aga teeme siis nagu Vanas Roomas?
Valime ühe riigivanema riigikogus ja teise valib rahvas?
Ja võimu omaks nad ilmtingimata koos ühte dokumenti allkirjastades ja mitte kumbki eraldi.
Selline utoopiline uitmõte kallil reede hommikul

Sõidame Malborki

Reisisiht Malbrok.
Täpsustuseks siis, et jutt on Saksa Ordu endisest pealinnast Marienburgi Lossist. Asub see põhja poolas ca 70 km kaugusel Gdanski (Danzigi) linnast.
See sihtkoht on meil pikemat aega "reservis" olnud ja alati kõrvale jäänud, sest ikka on leidunud ahvatlevam maršruut.
Nüüd siis aga oli tahtede seis just selline, et sinna Malborki minna.
Sõiduplaan siis järgmine: Me ei kiirusta, teeme peatuse Kaunases ja jõuame teise päeva õhtuks kohale. Plaani edenedes otsustasime, et kiirustame veel vähem ja jääme üheks päevaks Kaunasesse paigale.
Lihtsalt liiga palju oleme Kaunase kõrvalt mööda E67 läbi sõitnud ning pole linnale mingit tähelepanu pööranud. Seekord siis võtsime ette see viga parandada.
Ka Malborkis jääme päevaks kohale ja teeme lühiväljasõidu Gdanskisse .
Tagasiteel põikame läbi  Hitleri kuulsast staabist "Wolfschanze"mis samuti asub Põhja-Poola metsades.
Mõeldud tehtud, broneerisime ööbimiskohad nädalajagu ette ja teele!

Veidi navigeerimisest. Selle töö üsaldsime kahele Androidi rakendusele "Google map" ja "Waze" Google on universaalsem, sest näeb ka objekte nagu vaatamisväärsused, kämpingud jms kuid on samas ka resursikulukam. Seda on mõtet kasutada kui oled juba kohal, otsitava objekti lähiümbruses. Pikka teed on mõtet sõita "Waze"-ga sest, see kontrollib ka kiirust ja edastab teeinfot.
Niisiis  sõidame.

Esimene päev.

Esimene peatus nagu alati lääne poole sõites on Riia Lahe kaldal kümmekond kilomeetrit teispool Salacgrivat.

Minutit 15 puhkust ja edasi...
Üllatusena tuli see, et "waze" viis meid mitte mööda Riia ringteed vaid otse läbi linna Jelgava maanteele. Sealt edasi Šiauliai ja Raseiniai suunal. Tähendab mitte traditsioonilist E67 mööda.
Aga noh nii saab ka ju?
Pärast selgus väike nipukas, nimelt

Kortermajade turvalisus. Infopäev

Et ma endiselt KÜ esimees, sai käidud kuulamas politseiametnike ja korteriühistute liidu esindaja vastavasisulisi ettekandeid.
Ütlen ausalt mulje jäi kurb.
Küll püüdsid kaks politsedaami rääkida oma tööst ja koostöövajadusest kogukonnaga - kuid ikka ja jälle katkestati neid irooniliste või lihtsalt teemast mööda repliikidega.
No ei oleks oodanud.
Ei soovi meie inimene teist inimest kuulata. See tundub nagu punase niidina läbivat meie "ühistukultuuri".
Kuulatakse ainult ennast, armutakse oma püüdlikult salvavata püüdvatesse repliikidesse, ja korratakse neid üha uuesti, et taaskord nautida ära panemist.
See nüüd minu subjektiivne arvamine muidugi, ma lihtsalt ei oodanud...
Eks iga algus on raske ja kuskilt peab ju alustama

...Et justnagu kevad ja justnagu ei ole.

Taaskord talv. Oleks siis, et tuli sügisel päris talv ja jäi aprillikuuni. Aga ei, Mingi kidumine, et justnagu keevad ja justnagu ei ole.
Auto pesin eile puhtaks.
Asjata.
Käisin Pirital.
Seal sadas lund ja oli lagane.
Meie juures oli kuiv ja puhas.
Pärast pesin uuesti autot.
Loll.
Hommikul oli meil ka vett ja soppa pahkluuni.
Uus nädal algab uute (vanade) plaanidega.
Kuidagi palju tööd on praegu,Peab seda asja üritama täpsesse päevakavasse panna. Mitte, et nii rohkem jõuaks, rohkem selleks, et oleks vähem kõhklusi-kahtlusi ja eri teemade vahel visklemist.
Õhtul hakkan jalgrattaid dekonserveerima.
On teised määrdekihi ja koormakatte all rõdul tudumas.
Kaks ratast on mitmendat aastat juba seal ja tõenäoliselt tuleb hakata roostega võitlema.
Et kas külm ei ole rattaga sõita?
Ega ma veel sõidagi, asi selles, et tuleks meie maja uues jalgrattagaraazis panna paika jalgrattahoidjad. Täpset vahemaad kahe raami vahel ei oska ma ilma eksperimendita määrata.
Kasutada mingit euronormi on liiga raiskav, sest ruumi on vähevõitu.
Selleks mul jalgrattaid vaja ongi.
No ja otsustasin nüüd veidi elukombeid muuta ka. Öelda ei loomsetele raasvadele, arvata oma ratsioonist välja liha ja piirduda ainult kanafilee ja kalaga. Leiba-saia ka võimaluse piires vähem süüa. Vaatame, algas asi kohe pühaduseteotusega ( eile üksmees alles grillis Rakvere Viinereid )
Suurem probleem on süüa lõunat väljas, sest selle piirangu alla ei pruugi söögikoha menüü mitte mahtuda

Vaatad aknast, et on kevad...

Aga külm on saadananahk. Öeldakse küll, et pole halba ilma on vilets riietus - aga kuidagi ära tüütama hakkab enda vattidesse mässimine.
Ja üldse talvine kodus kükitamine ja köögis vaaritamine on ennast ammendanud ja hing ihkab uut avarust.
Käisin vahepeal Meremessil.
Jaa avarust seal jätkub.
Fantaasiale siis.
Aga kallis.
Ma ei ütleks, et surelikule mootorpaadi soetamine üldse ülejõu on... aga küll on see millestki loobumise ja valikute teema.
Aga vägev.
Muus osas poleks soodanud, et matkaautod meremessi kaup on.
Aga on.
Ega vist ilmaasjata neid "maismaajahtideks" ei kutsuta.
Paraku on nii, et kõik hobid maksavad raha ja raha saab tööd tehes ja hirmsasti tööd tehes pole sul pärast lusti enam hobitada.
Elu on rikaste pärijate päralt.
Kui su töö ja hobi muidugi kokku ei käi.
Mmm...
Siin on oma olemise üle mõtlemise koht.
Aga paraku on liiga palju ameteid mis küll vaevalt kellelegi hobiks olla võiks.
Hobi-kassapidaja.
Hobi-keevitaja.
Hobi-kirurg...
Krt kuhu selle aruteluga nii jõuda võib.
Muuseas anarhistide ideaalmaailmapilt oligi läinud sajandi algupoolel selline, et inimene on vaba valima endale ametit. Täna kingsepp homme kokk.
Siis jõuame otsaga jälle kirurgini.
Ok  keegi võib ju tahata?
Aga kas haig... õigemini siis ohver ka tahab?
No olgu pikk jutt s... jutt
Vaadake parem pilte

Niisiis ühistu

Miks see teema jälle üles võetud?
No sellepärast, et olen võtnud nõuks läbi viia meie koduks oleva üheksakordse mesilastaru põhjalik uuendamine.
Renoveerimine nagu moodsas keeles öeldakse. Tahaks seda sõna võimaluse piires vähem kasutada, sest liiga ära sõimusõnaks ära nokitud on see.
Milline on siis asjade seis täna?
Seisu ei olegi, sest ma isegi ei ole astunud veel sellele teele, ainult ukse paotanud või nii...
Maja tervikliku kordategemise teemat on praegu puudutatud ühel üldkoosolekul kus seda ideed tabas... mitte lihtsalt läbikukkumine vaid täielik fiasko.
Miks?
Päris kindlasti idee esitaja (minu ) amatöörliku etteaste tõttu.
Tegelt elementaarne viga kus ma ei osanud end panna teise inimese asemele.
Ma üritasin rääkida sundventilatsioonist,  töö terviklikku planeerimise vajadusest ja kokkuhoiu protsentidest...
Aga kui inimene ei tea mis asi on ventilatsioon?
Läksin nendega jagama vaimustust, et kui eetenägelik oli Jules Verne oma teostes tehnikaimesid kirjeldades aga siis selgus, et mu publik ei oska lugeda...
Ma ei taha nüüd end tarkpeaks ülistada. Ei, vastupidi minu tarkus on keskmise majaelaniku omast ca kaks seminari ja üks koolitus suurem.
Ma ei osanud oma vähestki teadmist edasi anda.
Ei saa päris öelda, et ma poleks üritanud. Postitasin igale majaelanikule umbes kaks lehte pika teksti renoveerimise vajalikkusest. Lisasin lingi TTÜ uurimusele ja edukate ühistute kogemusele.
Aga see ei tööta, sest neid oopuseid ei loeta.
Kuulatakse hoopis naabrist küprokipanijat kes teab ehitusest kõike...
Niipalju olen nüüd taegem ja alla anda esialgu ei kavatse

Seda, et...

Seda, et aasta esiesed kaks kuud jälle möödas. Ikka puha töö tähea all, olgu, et see kõik on selline kaootiline rabelemine rohkem.
Seda vektorit peab hakkama tasapisi koolutama, sest rabelemine rabelemiseks kuid lõpuks pole ükski töö piisavalt tähtis, et selle nimel oma elu päris unarusse jätta.
Lihtsalt üks hetk märkad, et elu on vahepeal edasi läinud ja sina oled selline... maalt ja hobusega.
Ühistu...
Sellest teen eraldi rubriigi