Tallinn - Imavere - Olustvere - Suure Jaani -
Põltsamaa - Jõgeva - Palamuse - Luua - Maarja - Elistvere - Saadjärve - Äksi - Voldi - Kärevere - Tallinn
Välja sõitsime kodust kell kümme hommikul.
Esimese tööna tankimine, rehvirõhu kontroll ja aknad puhtaks, seejärel kiire, peatusteta sõit Olustverre, ca 150 km.
Tee oli korralik, liiklus pühapäevahommikuselt hõre
Mõni minut enne keskpäeva parkisime oma auto ainsana mõisakompleksi suurde parklasse.
Selgus, et olime kodutöö hälvasti teinud, sest kogu muuseumikompleks on suletud.
Tegelikult ei osanud me selle pealegi tulla, et puhkepäeval kui rahvas just peaks liikuma mööda selliseid objekte on selle uksed lihtsalt kinni.
Aga mis teha.
Kuigi me muuseumisaali väga ei kippunud, oli siiski pisut kahju, sest Olustvere mõisa me vaevalt niipea jälle külastame.
Mõni minut enne keskpäeva parkisime oma auto ainsana mõisakompleksi suurde parklasse.
Selgus, et olime kodutöö hälvasti teinud, sest kogu muuseumikompleks on suletud.
Tegelikult ei osanud me selle pealegi tulla, et puhkepäeval kui rahvas just peaks liikuma mööda selliseid objekte on selle uksed lihtsalt kinni.
Aga mis teha.
Kuigi me muuseumisaali väga ei kippunud, oli siiski pisut kahju, sest Olustvere mõisa me vaevalt niipea jälle külastame.
Siseekspositsioonide suletus ei takistanud meil mõistagi tegemast umbes tunniajast jalutuskäiku mõisapargi sügisvärvides põlispuude all.
Park ja asula olid täiesti inimtühjad,kogu selle aja jooksul nägime vaid ühte tädi lapsega.
Kõrvalepõikena nendin, et sisemaal on sügis puulehtedega hoopis tõhusamat tööd teinud.
Vaatamata, et on juba 2. oktoober on Linnas looduse värvid siiski enamasti veel suviselt rohelised.
Kasutades juhust põikasime läbi ka 7 km kauguselt Suure-Jaanist.
Sinna suundub otse mõisaväravate eest, oma alguses kitsas ja maalilise alleega palistatud tee.
Suure-Jaani keskel tehti mastaapseid teeremonditöid, pika põiklemisega mööda võsavahelisi kruusateekesi õnnestus siiski kirikuni jõuda.
Piirdusime mõneminutise peatusega.
Kell tiksus lõunatundi, järgmise huvipunktini oli umbes linnulennult 70 km - mis tähendas rohkem kui tunni pikkust sõitu..
Sestap otsustasime peatuda lõunasöögiks esimesel võimalusel.
Sellise koha me leidsimegi Viljandi – Imavere maanteelt Põltsamaa teeristi lähedalt.
Peab mainima, et koht üllatas meid meeldivalt ülikiire teenindamisega.
Toetudes meie rikkalikule kogemusele, võin öelda et seda ei juhtu sellistes kohakestes sageli.
Menüü oli teeäärsele kiirsöögikohale omane, portsud suured ja hinnad võrreldes Tallinna kandiga mõistlikud.
Kuna sügispäev on lühike jätkasime aega kaotamata sõitu: Põltsamaa – Jõgeva – Palamuse.
Jõgeval tekkis pisuke segadus õige väljasõidutee leidmisega.
Sõidame navigaatorita, kaardi uurimiseks tuleb peatuda.
Palamusele jõudsime umbes 15.30.
Muuseum oli muidugi suletud.
Avatud on see sügishooajal vaid äripäevadel ja parimal tööajal.
Tegelikult kummaline poliitika.
Aga ju neil siis külastajaid vaja pole.
Tegime põgusa jalutuskäigu umber Pastoraadi, kiriku ja kuulsa Kihelkonnakooli.
Otsides teed järgmise sihtkoha Maarja – Magdaleenani, andis jällegi tunda navigaatori puudumine.
Ekslikult valisime Luualt läbi sõites pikema ja kehvema tee.
Kohale jõudsime poole viie paiku.
Asula oli jällegi täiesti inimtühi. Svetlana ei võtnud alguses kohta omaks, kuid pikapeale tundis ära Rahvamaja puidust esikuruumid, vaate rahvamaja juurest kolhoosiaegsetele korrusmajadele ja valgetest tellistest maja teasel pool ristmikku.
Tegime lühikese jalutuskäigu ja fotosessiooni “Sveta koos Vallikuga”.
Astusime sisse kirikusse. Nagu ka asula oli kirik inimtühi, kuid uksed pärani.
Mõnel hetkel tundus selline üldine tühjus kaunil sügispäeval pisut sürrealistlik
Jätkasime liikumist Elistvere suunas, tehes lühikesi põikeid mööda vooremaa järvedega paralleelseid teid.
Möödusime “Vudila” puhkekeskusest ja vaatetornist, parkla oli lintidega suletud, põõsa tagant vaatas kuri onu.
Üldse oli nagu mujalgi looduskaunis kohas, märgata palju hoole ja armastusega maalitud sildikesi stiilis: “Eramaa”, “Eratee”, “Eravaldus” jms. millede ülesandeks on teha igasugustele hulgustele üheselt selgeks, et külalisi siin ei oodata.
Midagi eht eestilikku ühesõnaga.
Sõitsime umber Saadjärve lõunatipu, läbides Saadjärve, Kukulinna ja Äksi.
Peatusime põgusalt Äksi kaupluse juures, käisime järve ääres.
Kaupluses täiendasime valmistudes pikemaks sõiduks pisut oma proviandivaru.
Kell oli poole kuue kanti, keerasime autu nina heaga kodu poole.
Nägime korraks eemalt Tartu
suunas.
Mida ligemale Tallinnale, seda tihedamaks läks liiklus ja väiksemaks mandus kiirus, enne nelja sõidureaga lõiku oli see vaevalt 60 km/h, Tallinna piiril aga ootas meid sootuks ummik.
Kodumaja ette tagasi jõudsime kelle kaheksa paiku õhtul.
Teekonna pikkus 501 km
Комментариев нет:
Отправить комментарий