Guido, Sveta, Vallik. Ilm oli sombune + 8
Väljasõit umbes kella kahe paiku pärastlõunal.
Esimeseks jalutamiskohaks valisime Vasalemma mõisapargi. Väike, esialgse planeeringu kaotanud park ja neogooti stiilis uhke mõisahoone. Pargiservas jõe kaldal osaliselt lagunenud vanad väravad.
Järgmiseks peatuskohaks sai Padise mõisa ja kloostrivaremete ümbrus. Oleme siin sageli käinud kuid nii mahajäetuna me seda kohta veel näinud ei ole.
Kloostri ümbruses käivad vaatamata hilissügisele veel väljakaevamised. Kümneid väikseid kaevandeid siin ja seal – kuid ei ühtki hingelist.
Loodan, et neid kaevandeid ei jäeta niimoodi lihtsalt avatuna talvele jalgu.
Jalutanud Padisel umbes kolmveerand tundi võtsime kursi tagasi kodu poole.
Et mitte sõita igavalt mööda tuldud teed, otsustasime teha seda Madise – Paldiski kaudu.
Viimati sõitsin seda kaudu aastaid tagasi kui seal veel tolmune kruusatee oli.
Tegime ka paarikilomeetrise kõrvalepõike Suurküla suunas.
Väike külatee kulges mööda Ämari sõjaväelennuvälja maandumisraja otsat ja suundus siis paari väikes majapidamise poole.
Ilm oli troostitu, mingid varemed siin, seal - veel troostitumad.
Hakkas juba hämarduma ... selline pärapõrgu moodi koht...
Pöördusime tagasi maanteele ja läbinud veel kuus seitse kilomeetrit peatusime Madise kirikuaia väravate ees.
Siit paistis kätte avar merevaade, kuid oli ka väga tuline.
Ja tuul, teadagi - oli novembrikuu oma.
Sestap jäi Svetlana koos Valliga autosse, mina aga tegin fotoaparaadiga väikese pildistamisringi.
Arutledes, et miks küll ei kasuta Hollywoodi kinomehed selliseid paiku õudusfilmide väntamiseks võtsime suuna jällegi Paldiski poole.
Vhetult enne Paldiski linna ja pööret Tallinna maanteele , kuskil seal Laoküla kandis tegime veel lühikese peatuse mere ääres rannaniidul.
Siit on hea, avaruselt rohkem läänerannikule või saartele omane vaade merele ja Paldiski sadamale.
Tegin mõned pildid, mõeldes ise endamisi, et vaevalt need õnnestuvad...
Liiga hämar oli juba lihtsalt
Teekonna pikkus Ca 100 km
Комментариев нет:
Отправить комментарий