Ei saa meist püramiidiehitajaid, ei saa

Euroopa komisjon loobus ERM ehitamise rahastamisest.

Ja olgu, et olen muuseumifänn ja ka pompöössed ehitused mulle meeldivad – ei saa ma selle otsusega mitte nõustuda.

Meenub oktoobrikuine Ülenurme, meie paari aasta tagune visiit sealsesse põllumajandusmuuseumisse. Vaatamata ilusale sügisilmale oli see kohake nii üksik ja mahajäetud, et pidime tõsiselt kahtlema kas seesinane kultuuriasutus veel ülde hinges ongi.

Luusisime pimedate ja lukustatud näitusepaviljonide vahel ringi ja pelgasime juba, et kohe-kohe hüppab kuskilt nukatagant kuri turvamees välja ja arreteerib meid kui kutsumata sissetungijaid.

Lõpuks kohtasime unise olekuga termoskruusiga tädi kes meid märkamata mõtlikult kuhugugi astus.  Tädi osutus muuseumitöötajaks ja meie kahtlused muuseumi hinguselemineku osas said kummutatud.

Selgus koguni, et muuseum on tegelikult külastamiseks suisa avatud.

Et kui me piletiraha ära maksame ja tõesti väga tahame, siis võib tädi meile mõne paviljoni ka lukust lahti keerata.

Aga öeldud oli see nii hapu näoga, et ei söandanud me muuseumitädi kiirel ajal rohkem segada ja tulime muuseumit vaatamata sealt kähku tulema.

Me ei saa ehitatud silda saaremaale, ega korralikku maanteed Tartusse - ja isegi Ülenurmele ei jätku külastajaid.

Kuid miljard krooni kulutada selleks, et ehitada miski hiigelmuuseum lihtsalt kuhugi metsa...?

Ja terve väikese alevi aastaeelarve kulub iga aasta veel selleks, et seada asutust ülal pidada?

Tuleb kohe jälle meelde unine termostassiga tädi üksildaselt Ülenurmelt
ja kuulus video "Maleva" filmist meenub kaa
http://youtu.be/t653n6YByeQ