Päris väike jalutuskäik siis. Vedasime aga 13. mail selga talvised sulejoped ja aidaa Pirita rannametsa jalutama.
Ilma sulejopedeta oleks see käik vääga lühikeseks jäänud.
Teiseks oli meil tahtmine
lähemalt vaadata lähemalt eile õhtul koduaknast nähtud lennushowd.
Aega sellesinase etteaste alguseni oli veel tunnijagu, aja parajakstegemise mõttes otsustasin teha veidi luuret, leidmaks parimat juurdesõidu teed Lennusadamas vastavatud muuseumi juurde.
Külastada me seda ei plaaninud, seal liiga palju rahvast ju.
Aga võta näpust - lennusadama suunal sõitjaid oli selle kandi teedel nõnna palju, et sellest voost lahkumine polnud enam füüsiliselt võimalik. Nii saimegi vastutahtsi pressitud mereäärse tühermaa parkimiskaosesse.
Ja kui me siin juba olime - siis tegime territooriumil ka pisikese jalutuskäigu.
Tegelikult üllatas väliekspositsiooni eksponaatide rohkus.
Kaile, veest välja oli tõstetud ikka üsna mitu väikelaeva.
Aga, see selleks - jätan muuseumijutu siiski teiseks korraks, kuis ka siseekspositsiooni vaatama läheme.
Lennushow ajaks pöördusime tagasi auto juurde.
Karta oli, et lennukimootorite müra saab hr Vallit hirmutama. Seepärast leidsime vajalikku pakkuda talle autos pelgupaika.
Lennushow ise ei olnud minusuguse võhiku jaoks teab-mis muljetavaldav. Andku piloodid mulle andeks, ma olen kuulnud, et juba nii ligistikku koos lendamine on tegelikult väga suurt meisterlikkust nõudev, rääkimata siis juba vigurlendamisest...
Aga ei oska hinnata.
Tänu sellele, et olime juba auto juures, pääsesime sealt platsilt ka kiiresti minema.
Aga kujutan ette milline kaos seal algas kümmekond minutit hiljem...
Комментариев нет:
Отправить комментарий