17.09.2012

Koliks õige maale elama? vol7

Sõidetud-käidud, majad nähtud.
Kui tõesti ostuks läheb pole nendest nähtud objektidest mõistagi tolku - liiga palju aega läheks meil otsustamiseks ja raha hankimiseks.
Küll aga sain selgust mõningates tehnilistes üksikasjadest.
"Olime sihtmärgiks" valinud nõuk aja lõpus sohvoosi ehitajate  püstitatud tüüp individuaalelamud.
Üldpinda ca 200 ruutmeetrit, elamispinda 150 ruutu.
Seda on kaks korda rohkem kui meil praegu.
Segaküte, st võib kasutada ahju, kuid võib ka kütta lokaalse keskküttega
Garaaz, puukuur, saun, suur kelder maja all jms.
Tänapäeva inimene krimpsutab nina sõnade "nõukogude" "sovhoosi" ja "tüüp" peale.
Ja täiesti ilmaaegu.
Nimelt ehitati nõuk ajal võibolla arhitektuuriliselt mitte kõige kenamalt, kuid selle eest röögatu tugevusvaruga.
Nende tüüpmajakeste vundament ja ühtlasi keldriseinad on laotud tüüp paneelidest, nendestsamadest mis kannavad ka üheksakorruselisi kortermaju.
Sama seintega. need on nürilt laotud silikaattellistest või silikatsiitplokkidest.
Selline maja kannatab väikese sõja välja, erinevalt güprokonnidest millele vähe valjem tuulgi liiga teha võib...
Igal juhul seisab selline karp 100 aastat igasuguste probleemideta ja sellele on lihtne ja kindel paigaldada mistahes välisviimistlust.
Samas nagu ma ütlesin ei hinnata neid majakesi tendentslikult väga kalliteks.
Nii, et otsingusuund on õige.
Teine, olulisem on selle idee müümine kallitele kodakondsetele. Svetal oli nüüd oma silmaga võimalik näha mida üks maa-asula maja endast siis ikkagi kujutab.
Ja me ei kiirusta otsustamisega, uurime erinevaid objekte, Eestimaa nurgakesi ja võimalusi seda projekti finantseerida

Комментариев нет:

Отправить комментарий