20.02.2013

Suurem tegemine siis projektide ja ehituslubadega


Ja jaa. Mina jälle siin kavatsen hakata võitlema KOV kõikvõimalike osakondadega, et hoovi heakorraprojektiga edasi minna saaks.
See mis selle asja kohta siiani tean pole just julgustav.
Tegelt sai selle asjaga algust tehtud juba 2010.a. Linnavalitsuselt parkla tarvis maad osta soovisime.
Tutkit vasja, ei saa.
 Lage munitsipaalomandis maalapp meie maja taga on linna haljasala.
Tegelikult on meie ühistul ka päris palju maad, noh ja palusime siis, et teeme siis linna teed meie krundi piiril meie poole laiemaks, nii et tee servas autod seista saaks. Ei, ei saaa, sellepärast et on välja mõeldud normatiiv, et auto ei tohi parkida elamule lähemal kui 20 m.
Niimoodi standardist loemegi

Vastavalt EVS 843:2003 „Linnatänavad” tabel 10.13 Parkla ja parkimishoone vähim kaugus elamutest, koolidest lasteaedadest ja haiglatest, peab 74-kohalise parkla kaugus olema elamu akendega seinast vähemalt 20 meetrit, .
Vastavalt EVS 843:2003 „Linnatänavad” 7.2.3 Parkimiskohtade paigutamine, on 74-kohaline parkla keskmise suurusega, mis tuleb eraldada muust keskkonnast 3-5 meetri laiuse põõsaste – või puuderibaga ning parkla on soovitav jagada haljastusega kuni 20 autokohaga osadeks.

Arusaamatu muidugi, et kuidas siis autod meie magalates üldse parkida saavad, sest näiteks Mustamäe viiekordsete vahe ongi ainult 30 m? Põhimõtteliselt ei tohiks mikrorajoonis parkida ükski auto.
OK, need rajoonid on ehitatud nõukaajal, halvasti, valesti jne.
Aga uusehitised?
Miks siis on mõnel pool, (Rocca-Al Mare või Tiskre)  ka uusehitistele parkla lähemal kui 20 ja isegi 10 meetrit?
Või on koguni elamu all.
Järeldus on see, et seaduste ja normatiivide toimimine omab selektiivset iseloomu ja kellel on rohkem jaksu lobitööd teha teeb seda mida ise tahab.
OK, aga maad meil on ja võime parkla ehitada ka 20 meetrit elamust eemale!
Ja jälle ei saa, ei saa nii, ei saa naa.
Maa on küll meie eraomand kuid jaotatud kõigi omanike vahel mõtteliste osadena.
See aga tähendab seda, et iga tavakasutust ületava kinnistu kasutamise muudatuse puhul tuleb selleks saada kõigi korteriomanike nõusolek.
Kirjutada hea - aga kuidas oleks see asi sellisena ära teha?
Igas ühistus on vähemalt 30% neid kes sooviksid, et jumala eest mingit suuremat tööd ette ei võetaks, sest siis tuleb ju maksta...
Sellistelt nõusolekut nõuda on samahästi kui peaga vastu seina joosta.
Kõik?
Mis te nüüd, see on alles algus.
Nüüd tuleb see kasutuskokkulepe notari juures kinnitada.
Ah, et võta siis paber allkirjadega ja mine notari manu?
Tühjagi.
Sa pead notati juurde minema koos kõigi 72 korteri omanikega !
Krt kas see oinas kes sellise nõudmise paberile pani, üldse sai aru MIDA see tähendab?
Keset tööpäeva, igast linna otsast ja mis linna - Euroopa nurgakesest, ronima kuramuse notariaalkontorisse...
Kujutate pilti mis siis saab kui üks nendest määratud tunnil tulemata jääb?
Kas nüüd on kõik?
Ei, ei ole.
Kogu tehing jääb katki kui kellelgi on näiteks lõpetamata pärimine või segased suhted kaasomanikega.
Uhhh !
Ja lõpuks võite te...
Rahulolevalt ehitama hakata?
Noo...
Kõigepealt tuleb notarile tasu maksta.
See tasu, sellise tehingu puhul võib tähendada viiekohalist numbrit.
Nüri.
Armas riik nu.... oma alamaid armetult.
No hea küll, oletame, et me ei karda raskusi ja võtame ühistuga selle kadalipu ette...
Ei saaaaa !
Riigivõim leiab, et KÜ pole üldse pädev otsustama kinnistuga tehtavate tehingute üle.
Ühistu - on peldikutorude hooldamiseks ja energiamonopolistidele obroki korjamiseks.
Vaat nüüd on küll kõik.
Sürr...


Комментариев нет:

Отправить комментарий