Svetlana, Guido, Valli. +7, tuuline. Väljasõit ca 14.00
Pisut hiljapeale jäänud jalutuskäik. Kõigepealt tegime autoga Paunküla veehoidlale ringi peale. Oli üsna külm ja tuuline ilm, õiget legendi mida teha, meil selleks puhuks siinsete paikade tarvis polnud. Sõitsime mööda Paunküla mõisapargist mille väravad olid lukus. Polnud meil ka parki asja. Et mitte jalutuskäiguta koju sõita pöörasime autonina jällegi Paunküla mägede matkaraja suunas.
Seal on minu mäletamist pidi üsna mitu RMK matkarada, millistest meil osa veel läbi käimata.
Parklas pöördus meie poole vanem naisterahvas, küsis kas läheme metsa ja kuulnud, et jah läheme küll palus meie abi metsa kadunud koera otsimisel. Koera otsiti metsast juba meietagi, aga kui me juhtume nägema helkurvestis koera...
Metsatee kaksjärve äärde oli meil teada, sealt edasi seadsime sammud Rahkjärve suunas valides selleks meile veel tundmatu loodepoolse raja.
Mitte selle siin pildil, sellele rajale pidime me teiselt poolt jõudma ( kuid ei jõudnud ). Rabapeale läksime teist laudteed pidi. Kahjuks ei võtnud me kaasa radade skeemi. Matkarada kulges üle raba tehes kaare ümber soisete kallastega rahkjärve.
Teispool raba pööras jalgrada väikese seljaku poole ja kulges edasi paralleelselt Rahkjärve edelakaldaga. Rajamärgistust olime läinud viimati umbes poole kilomeetri eest ja kuigi loogika ja raja suund päikese suhtes viitasid sellele, et tee läheb mingil hetkel tagasi Kaksjärve poole, polnud selles suhtes rajamärgistuse puudumise tõttu ka täit kindlust.
Hämardus, et skeemi nagu ma mainisin meil kaasas ei olnud ja päike oli loojumas metsasiilu taha otsustasime pimeda kätte jäämisega mitte riskida ja pöörasime tuldud teed tagasi. Nagu pärast kaarti vaadates selgus jäi meil Kaksjärve poole suundusva nöörsirge laudtee otsat puudu vaid mõnikümend meetrit
Nii läbisime tegelikult pikema tee kui oleksime võinud. Kaksjärve äärses puhkekohas tegime traditsioonilise lõunapausi. Selleks otstarbeks oli meil kaasas mitmekordsesse fooliumpaberisse mähitud kanavrapid. Vrapid püsisid soojad veel rohkem kui kolm tundi pärast nende fooliumisse mähkimist. Kasulik teada, kuna meil ole piisavalt mobiilset toidutermost mida seljakotis metsa kaasa võtta.
Ja sõnumi saime pärast ka, et metsa kadunud kutsa on õnnelikult kodus tagasi
Комментариев нет:
Отправить комментарий