23.08.2012

Bourheim - Brüssel - Blanc Nez















Käes oli jälle esmaspäev ja aeg teele asuda.
Meie teise, pikima väljasõidu põhisihtkohaks oli Holland kuid algust tegime hoopistükkis Euroopa Liidu Pealinna külastamisega.
Brüssel.
Linna sissesõit osutus mõnevõrra keeruliseks rohkete remonditööde ja tunnelite tõttu.
Ei üks ega teine ei hõlbusta just navigaatori tööd.
Suurimad segadused olid just "eurokvartali" kandis.
Lõpuks õnnestus meil siiski kenasti peatuda kesklinnas varem valmisvaadatud parklas.
Brüsseli vanalinn - mineviku jõukate kodanlaste rikkalikult kaunistatud ja tänapäeval korralikult hooldatud elamud annavad tunnistust linna püsivalt muretust elust.



Ehk küll Brüssel asub Belgia flaamikeelses osas, räägiti selles metropolis minu kuuldes ainult prantsuse või inglise keeles.
See on muidugi minu subjektiivne mulje, samahästi võiks vastakaid arvamusi evida Tallinna vanalinnas jalutades.
Aga see selleks, palju turiste, palju lipsustatud härrasmehi, nahaalseid jalgrattureid ja kõikvõimalikke võimalusi oma raha kulutada.
"Pissiv Poiss" vaadatud, ostsime portsjoni maiust millega on Belgia pealinn kuulsaks saanud.
Olemuselt on see selline paks pehme vahvel millele on asetatud viis-kuus maasikat, üle valatud šokolaadikreemiga ja asetatud papptaldrikule.


Iseenesest maitsev. Ainult süüa seda venivat vahvlit, plastkahvliga ühe käega urgitsedes on ülikeeruline ülesanne. Sõitsime juba parklast välja aga Sveta maadles ikka veel selle kauamängiva maiustusega.
Enne Hollandisse suundumist oli meil plaanis kontrollida veel, et kas ikka on Prantsusmaa rannikult näha Albioni saare valgeid kaldakaljusid?
Teel tegime umbes tunnise peatuse Iepri nimelises kohas.
Kes I MS ajalooga kursis teavad mida see sõna tähendab. Aga tähendab see esimese suure sõja üht veriseimat lahingut. Kohalikus eramuuseumis on hoolikalt konserveeritud tükike tolleaegset lahinguvälja.


Ja lõpuks meie päevateekonna lõpp-punk Cap Nez. Andsime hotellis teada oma saabumisest ja tegime kohe pikema jalutuskäigu La Manche väina kallastele. Ilm oli udusevõitu, kuid võisime kinnitada - prantsuse rannikult on tõesti näha Doveri valgeid kaljusid.




Päevatöö tehtud võisime endale lubad pudelikese prantsuse veini mõnusas hotellitoas.



Комментариев нет:

Отправить комментарий