Eifeli rahvuspark

Laupäev.

Päev algas saksapärase sooja-saia hommikusöögiga. Nimelt on neil siin komme puhkepäeva hommikul kell 6 voodist tõusta selleks, et sõita linna pagaritöökotta soojade saiade järele.

Ja tõepoolest asutus nimega „Bäckerei“ on siinmaal väga levinud.

Pagariärid avatakse vara-vara hommikul ja need töötavad isegi pühapäeval.

Isegi – rõhutatult sellepärast, et saksamaal kauplused üldiselt pühapäeval ei tööta.

Päevaplaan - jalutuskäik Eifeli rahvusparki.

Kõigepealt väike jalutuskäik ... linnakeses,  pärast seda laevareis Rursee veehoidlal.

Järvel hakkas silma suur hulk auväärses eas purjetamishuvilisi  ja ka suurem osa laevareisjaid  olid üle keskea.

Näib, et saksamaal puhkavad vaid vanemad inimesed.

Veendusin selles uuesti lõunapausil kui võtsime istet mootorratturite hulgas populaarses välirestoranis.

Karmid nahkpolstris mehed ja selline hulk Harley Davidsoni toodangut mida, eestimaal vast isegi motomeeste kokkutulekul ei näe.

Ma ei jaga küll Harleydest suurt midagi – kuid seda ikka, et tegu oli  enamasti erituuninguga ja ilmsesti väga kallite masinatega.

Ainult, et rattamehed...

Vast vaid paaril neist oli turjal vähem kui kuus aastakümmet.

Väga omapärane.

Pühapäev,   jalutuskäik Monschau linnakeses.

Linnake asub kõrgete küngaste vahel, maalilises Ruri jõe orus.

Kaasaegsed ehitised  praktiliselt puuduvad, domineerib „fachwerk“ stiil.

Ilmsesti on see konservativism taotluslik ja kinnistatud kohalike seadustega.

Monschau on veel kuulus oma „printenite“ ja sinepi poolest.

Neid sai siit ka kaasa ostetud.