Aga nad ei viitsigi ettevõtlustoetust saada

Juhtusin siin paar päeva tagasi nägema uudisnupukest selle kohta, et töötud ei tahtvat kuidagi kasutada töötukassa ettevõtlustoetust.  Mul on selles küsimuses mõningane rpliik välja öelda.  Nimelt, üks minu tuttav soovib juba üsna mitmendat korda saada seda põlatud toetust. Tahab selleks, et oma väikest kudumistöökoda sisse seada ja vähemasti endale ülalpidamist teenida.

Tahab toetust aga ei saa. Ta andis mulle lugeda neid,  toetuse andmisest ära ütlevaid vastuseid.  Põhjendused kas teate on väga asjalikud,  ikka, et te pole piisavalt uurinud kodu ja välismaise turu nõudlust, ei tea täpselt oma potensiaalse klientuuri arvukust, ei tunne piisavalt põhjalikult konkurentide potensiaali, ei ole esitanud täpselt tulevase personalipoliitika ja palgaarvestuse põhimõtteid, jne, jne.

Õige muidugi, ega raha ei peagi kergekäeliselt ükskõik kellele jaotama.  Samas aga vabandage väga -inimene kes peaks oskama kõrge komisjoni arvates hinnata USA makromajanduse perspektiive ja kliendibaasi  muutumist võimaliku toorainehinna kõikumiste taustal, ei küsi töötukassast pisut raha kudumismasina ostmiseks vaid teeb suurtehinguid kuskil Monacos.  Ma ei oska muud arvata kui, et ametnik ei soovigi millegipärast mingeid toetusi jagada ja ei pelga  „ei“ ütlemiseks  vajadusel  kõvasti vaeva näha leidlike ja põhjalike vastuste koostamisel.

Kindlasti  on mu arvamus subjektiivne, kuid siiski liiga kõrge on toetuse saamise lävi, liiga ebarealistlikus nihkes on see võrreldes asja sisu endaga.  Aga igal juhul ei maksa ametnikuhärradel osatada, et need laisad töötud ei tahagi toetust...

Sirp ja vasar

Soovimata sel teemal pikemalt peatuda, pean ikkagi möönma, et kogu see lugu  "Sirbi" ümber tõi hästi päevavalgele selle, et kui erapoolik ja kildkondlik on eesti kultuur. Ja mitte ainult kultuur. Üldiselt pole minu asi, ma ei positsiooneeri end mainstreami suhtes kuidagi, kahju ainult et minu kodumaal kehtivad peale kirja pandud seaduste veel ka "arusaamad"...

Valgehobusemäe suusa / matkarajad

Väike, paarikilomeetrine ring Valgehobusemäe kandi küngastel. Sveta, Guido ja Valli + 5 tuuletu, pilves.
Jalutuskäigu track asub siin
Kogu jalutuskäigu vältel ei kohanud me ühtegi inimest. Üksildane ja unine on see suusakeskuse "mittehooaeg". Meil tekkis kerge arutelu teemal, et millal see kompleks on rajatud? Ka nagu mitmedki teised objektid, on nurgakivi pandud juba nõuk ajal või on tegu uusaegse rajatisega.
Arvestades arhitektuuri usun pigem viimast.
Pärast metsaradu, traditsiooniline lõunapaus looduses. RMK puhkekoht, varustatud kuivade puudega lubas meile seda luksust, et saime lõket teha.
Väike fotoaruanne jalutuskäigult:

Maksuameti superandmebaas

Ikka "suure venna" võimu laiendamise poole. Iseenesest on sotsiaalametite, haigekassa, politsei, maksuameti andmebaaside ühendamine muidugi progresiivne. Liiga palju on olnud juhtumeid kus inimene kannatab vaid "linnukese" puudumise või andmete edastamatuse tõttu.
Samas tekib kohe küsimus: milline on sellise baasi kasutuskord?
Kas igal tolliametnikul on ikka vaja minu diskreetseid isikuandmeid nagu näiteks andmed meditsiiniasutuste külastamise jms kohta?
Praktika näitab, et kui on andmekogu, esineb ka kohe nende andmete väärkasutamist. Heal juhul ilmub teie ukse taha üliinformeeritud tolmuimejamüüja või helistab "uue ja eriti soodsa" pakkumisega sõiduautode maaletooja.
Lubage küsida kuskohast, kuskohast sai tema teada minu kontaktandmed ja sellegi, et ma olen ütleme võimeline tema pakutud autot ostma?
Pakkujad on tüütud. On aga hullemeid variante, identiteedivargus näiteks. Kujutage pilti, et teie nimel laimatakse kedagi, (teile) või sellele kellelegile materiaalse kahju tekitamise eesmärgil?
Suur andmebaas annab ju võimaliku väärkasutaja kätte läbivalt informatsiooni teie ärihuvide, sissetulekute, töö võtjate ja andja,  haiguste ja materiaalsete kohustuste kohta?
Vaatamata justkui progressiivsele algele ei poolda ma isikuandmete käitlemise hõlbustamist teps mitte...

Veel kord Paunlüla mägedes

Svetlana, Guido, Valli. +7, tuuline. Väljasõit ca 14.00

Pisut hiljapeale jäänud jalutuskäik. Kõigepealt tegime autoga Paunküla veehoidlale ringi peale. Oli üsna külm ja tuuline ilm, õiget legendi mida teha, meil selleks puhuks siinsete paikade tarvis polnud. Sõitsime mööda Paunküla mõisapargist mille väravad olid lukus. Polnud meil ka parki asja. Et mitte jalutuskäiguta koju sõita pöörasime autonina jällegi Paunküla mägede matkaraja suunas.

Seal on minu mäletamist pidi üsna mitu RMK matkarada, millistest meil osa veel läbi käimata. 

Parklas pöördus meie poole vanem naisterahvas, küsis kas läheme metsa ja kuulnud, et jah läheme küll palus meie abi metsa kadunud koera otsimisel. Koera otsiti metsast juba meietagi, aga kui me juhtume nägema helkurvestis koera...

Metsatee kaksjärve äärde oli meil teada, sealt edasi seadsime sammud  Rahkjärve suunas valides selleks meile veel tundmatu loodepoolse raja.

Hullumaja projekt

Oskuslikult üles ehitatud N ettevõtte A osakonna struktuur, õigesti paika tõstetud töökohad, peensusteni viimistletud instruktsioonid on edu pant, teadagi ju.
Kusjuures on oluline info liikumine kolleegide ja allüksuste vahel, milleks tuleb läbi viia regulaarselt koosolekuid kõigi osapoolte kaasamisega.
Ja muutusi ei pea kartma! Iga töötaja kohus on teha parendusettepanekuid ikka sellesama struktuuri, töökohtade paigutuse või pliiatsite arvu kohta lauasahtlis. Kõik need väärtuslikud ettepanekud tuleb kohemaid panna arutlusele võlitatud isikute ringis ja vajalikud muutused sisse viia. Muutusi tuleb teha julgelt, isegi siis kui uuendus toob endaga ahelreaktsioonina kaasa struktuuride muutmise, töökohtade ringitõstmise ja pliiatsite arvu kõikumise lauasahtlis.
No ja muidugi peab pidevalt käigus olema paar kauge jaapanimaa asjaajamisest eksporditud pideva parendamise prjorekti, mis omakorda tähendab igapäevaseid koordineerimisi, koolitusi, struktuuride muutmist, töökohtade ringitõstmist ja pliiatsite arvu muutumist ja parendusettepanekuid kõige otsast alustamiseks.
Ah, et mis sellest kõigest kasu on?
E.......e ega vist ei olegi. Aga inimesed on ju hõivatud?
Koosolekute ja koordineerimiste aja jaoks tuleb tööpäevastki puudus.
Paraku ületavad sellele sebimisele tehtavad kulud, kogu kavandatud kokkuhoiu rääkimata sellest, et töötegemiseks endaks enam aega ei jäägi
Miks me seda siis teeme ?
Aga inimesed on ju hõivatud?

Tegin siin pisut statistikat minu blogi viimase aja külastatavuse kohta

Postitused Kirje Lehtede vaatamisi Sissejuhatus piparkoogihooaega - Kuidas ma üle-eel... 06.12.2011 400 Täidetud šampinjonid 23.10.2011 352 Nostalgialaupäev, täidetud munad ja singirullid 01.12.2011 241 Tegin siin pisut statistikat minu blogi viimase aja külastatavuse kohta. Mulle pisut üllataval kombel on loetud postituste absoluutne TOP 3 ikka ja jälle sama. Toidutegemist ja retseptindust on internetis küll ja veel - aga näe, ka minu tagasihoidlik blogi, kus vaid kümmekond retsepti on millegipärast otsitud just kokandusega seoses. Mmm... See tähendab, et kui ma tahaks millegipärast tahtma oma saiti promoda siis peaksin aksendi tegema just sellele teemale...

...Saagem eurooplasteks

Pähh, Ikka ja jälle kuulen sellist üleskutset.
Kaua võib?
Meie olemegi osa euroopast, koos kõigi oma veidruste ja nõukaaja kompleksidega.
Milleks saada mõneks teiseks osaks, mingiks kreeklaseks või belglaseks? (andestust asjaosalised)
Me ei pea kellekski saama me juba oleme, tahame seda ise või ei