Jalutuskäik loomaaeda draakoniaasta alguse puhul

Idamaa "vana-aasta õhtu" kultuuriprogrammi naelaks sai väike Aleksei Trurovski loeng loomaaia troopikamajas temal: Draakon. Saime üht-teist teada Hiina draakonikultuse saamisloost ja draakoni kui sellise tähendusest idamaa rahvaste jaoks.
Pidasime oma soojas riietuses selle tunnikese kuidagimoodi palavas troopikamajas vastu. Pikalt seista harjumatu ju. Pärast loengut kui hr Turovski oli kõigile kohalviibijatele soovinud head draakoniaasta algust, tegime umbes tunnise jalutuskäigu tukkuvas ja inimtühjas loomaaias.
Kogu selle tiiru tegemise juures nägime õues vaid mõtlikku kängurut, närviliselt edasi tagasi patseerivat tiigrit, ühte elevantsi, hooldajatädi, ahviperet, hobuseid ja paari mõnuga suplevat hüljest ja kõige lõpuks ka värskes õhus uinakut tegevat metsanotsut.
Veeleinde arvestamata, sest neid ei oskakski nagu loomaaia pärisasukateks pidada.
Ja ikkagi on loomaaias alati meeldiv jalutada.
Võtsime Svetaga kogunisti jutuks arutada, et kas ei peaks me

Küpsetatud kondine karpkala küüslauguga

Tuli tahtmine kallist laupäevaõhtut jällegi millegi suupärase vaaritamisega sisustada.

Ainult, et need pühade aeg hangitud lisakilod...

Pirukad, koogid, seapraad ja isegi loomalihalõik jäävad mängust välja.

Kala.

Aga vot kalaga võiks proovida, see ei ole kuidagi vastuolus mu väikese dieediga.

Näiteks karpkalaga.

Otsisin retsepti, mida lihtsama seda parem.  Leidsin Vladislav Korzetsi õpiköögist http://opikook.ee/retseptid_1.html  Karpkala küüslauguga.

Ostsin kala, pisut väiksema kui retseptis soovitatud kuid selle eest roogitud sellise.

Maitsestasin soola-suhkru seguga lasksin seista pool tundi. Siis määrisin kala seespoolt majoneesi, hakitud küüslaugu

Madalmaade reisi ettevalmistused vol 2

Koht valitud  - on nüüd vaja panna paika aeg.
See võib sõltuda Lennupiletite, hotellide ja autorendi hindade hooajalisusest. Mõnel pool võib hind väljapool "high" seasoni olla kuni 40% soodsam.
Meie aga võiks sõita samahästi aprillikuus kui augustis puhkuste kõrgajal.
Tegelt ongi kevadel võibolla huvitavam, sest ega me sinna randa lebotama ei sõida ju.
Sestap tuleb suht kiiresti võtta ette mõningane uurimistöö.

"Kasukategu"

Tuisusest laupäevast sai pisut vähem tuisune pühapäev ja igavuse peletamiseks võtsin jälle köögis toimetamise ette.
Et pühadest on külmkappi settinud mõningane rikneda ähvardav toiduainetevaru - siis valisin retsepti seda arvestades.
"Kasukas".
Selline klassikaline-klassikaline slaavi päritolu piduroog, nõukogudeaegsete pidulaudade kohustuslik koostisosa.
On olnud aegu mil suhtusin sellisesse toitu põlgusega kui millesse väga väikekodanlikku mida olnuks häbi süüagi, rääkimata siis juba selle valmistamisest.  Kuid iial ära ütle iial.  Toiduainete seis külmkapis ja jõululaualt üle jäänud pool pudelit viina olid just "kasukaga" nostalgiaõhtuks sobilikud.
Retsept ise sai kokku pandud mitmesugustest erinevatest allikatest nagu internet, ämm, omaenda ja abikaasa meenutused.  Faktiliselt koostisosad siis lähtuvalt 1 pk heeringa kogusest nii: ( kihtide ladumise järjekorras)

Mida teha tuisusel laupäeval ?

Selles on küsimus...?
Paistab, et eestimaal on ikka piisavalt hea elada - kui üksiki väike boonus enam ei ahvatle.
Võiks minna õhtul kaasaga restosse.
Aga ei viitsi, käidud küll, kallis, igav ja lõpeks pole me seda kalorilaksu millegagi välja teeninud.
Läheks kinno?
Ei viitsi. Käidud küll - ja filmid on sellised, et võta üks ja viska teist. Peale seanssi pole millestki rääkida ja homme ei mäleta enam ei filmi nime ega lugu ennastki..
Looduses liikumise võimalused pärsib nagu ennist mainitud tuuline-tuisune ilm.
Ei-noh välja võib ju minna - kuid kaua seal vastu ei pea, mis teeb selle liigutuse päeva sisustamise seisukohast väheperspektiivikaks.
Teeks koduseid töid?

Muljed Rootsi jalgrattapealinnast

Tartusuurune Rootsi kuningriigi linn Örebro kannab siinmaal rootsimaa jalgrattapealinna nime.

Ja jalgrattaid siin tõesti jagub.

Ei pea ikka paika meie autohullude väited, et jalgrattaga kui arvestatava liiklusvahendiga meie kliimas arvestada ei saa.

Saab ja kuidas veel!

Kirjutan ma seda lugu ju siin Örebros jaanuarikuus, just tänaval nähtu ajel.

Noored ja vanad veerevad “pardatulede” särades siias-sinna nii, et hoia alt…

Kiiresti, mis annab tunnistust pikemaajalisest treenimisest-praktiseerimisest.

Siin on teile suurepäraselt toimiv lahendus, kuidas ühekorraga võidelda õhusaaste, ruumipuuduse ja südamehaigustega.

Tõesti sümpaatne.

2012 Suvine automatk madalmaades(se) – esimesed plaanid

Plaan kujunes välja spontaanselt, ainsaks otsustuslõngaks asjaolu, et meil elab tuttav Aacheni kandis ja et seal oleks võmalik vajadusel ööbida.

Aacheni ümbrus:  Brüsselini 147  km, Amsterdam 229 km, Antwerpen 141 km, Rotterdam 215, Köln 73 km, Luxembourg 173 km jne.

Linnad, polderid, tuuleveskid aga muidugi ka Ardennide mäestik.

Esimesed küsimused nagu alati – kohalesõidu viis ja maršruut.

Variante kaks:

1. Lennata kohale Rayanairi reisiga Düsseldorfi ja rentida auto - alustades sõitu sealt.
2. Rentida auto Eestist ja sõita kohale maad mööda. Võimalikud maršruudid laias laastus järgmised:

02.01.2012 Ühepäevane jalutuskäik Helsinkis

Guido, Sveta, Olga, Ralf
Ilm tuuline +1/-2  lõuna paiku algas tihe lumetuisk, mis õhtul läks üle lume(lörtsi) mölluks.
7.00 - ks tellitud takso sadamasse sõiduks.
Kohalesõit "Viking Line" XPRS 8.00 - 10.30, laevasõit nagu ikka.
Meenutas hommikust trollibussi mis oli tulvil tülpinud nägudega tööle sõitvaid Kalevi poegi-tütreid.
Meie riigikogu tuleks kohustuslikus korras sellisele hommikusele reisile päriselu vaatama saata.
Kohalejõudmisel meie esimene siht: Somenlinna ehk Sveaborg
Ebasoodsamat aega kui Jaanuariku selle saarel asuva merekindluse külastamiseks

Banaalne olmesituatsioon

Astud ringi mõõda suure kaubanduskeskuse toiduosakonda, korjad vaikselt ostukärusse seekordset noosi.
Korraga tõkestab su tee üks hajameelne kodanik kes uurib midagi tähelepanelikult riiulist, olles samal ajal "parkinud" oma ostukäru justkui laias vahekäigus nii, et sellest möödumine teise sarnasega on võimatu.
Sa ei viitsi teise käru eemale puksida ja teed lihtsalt väikese ringi ümber lettide rivi.
Kolme minuti pärast leiad sa sama kodaniku piimaleti juurest. Seekord on see mõtlik isik blokeerinud oma persooni ja ostukäruga ligipääsu pooltele külmkappidele. Olgu, et rahvast on palju ja käru võinuks paar sammu eemale jätta - ruumi ju küll.
Kodaniku kolmas etteaste on kassas, siis on ta unustanud kaaluda puuviljad ja kassapidaja saab korda kaks neid kaalumas käia.
Järgneb maksmise stseen, rahakott leitakse peale põhjalikku käekotis tuhlamist, otsinguid alustatakse lõppsumma nimetamisel - olgu, et kassa ees seisab see inimene juba tubli viis minutit.
Tegevuse käigus selgub, et kodanik räägib sulaselget eesti keelt ja ei ole välisturist, mis ehk selgitaks viivitust.
Arvate, et nüüd on kodaniku kohmitsemisega kõik?
Tühjagi.
Järgneb kaupade ladumine kotti, pikkamööda, mõtlikult, tühi ostukäru jääb seejuures kassa ette blokeerituks, nii, et järgmine ostja ei pääse füüsiliselt oma juba tasutud kaupa kätte saama.
Huvitav, et miks ta niimoodi teeb?
Julgen väita, et tegu on sihiliku käitumisviisiga.
Ja see ei ole üksikjuhtum.
Ongi kohe grupp seltsimehi kes nii end ülal peab.
Keskmine selline - Vanust keskea kanti, liigutuste koordinatsioon hea (pole haige) sõidab autoga, hoolitsetud välimusega, ütleks, et haritud inimese olemisega, mitte ilmselt vaeste hulka kuuluv...?

Head uut aastat siis...

Jõulud möödas ja uus aasta kenasti käes.

Siin blogiruumis on paar nädalat valitsenud vaikus, pole olnud lihtsalt aega mõtteid koguda, rääkimata juba sellest, et midagi kirja panna.

Ühed külalised tulid ja teised läksid, meie Svetaga olime aga kogu aeg tegevuses sellega, et aeg saaks sisustatud,  laud kaetud ja koht kuhu õhtul välja minna aegsasti leitud.

Aeg on kulutusi kokku arvata ja jõulukuusk mida pole mahti olnud väga imetledagi, pudeneb ka juba hoolega.

Samuti liigub lõpu poole minu talvepuhkus, esmaspäeva hommikul peab end lennukisse vinnama – ees nädalane komandeering Rootsi.

Ei taha, ei viitsi...

Nojah aga mis teha, pole mul niipalju nutti, et jõude elada 

Valli Fotogalerii